Rahvaloendus algab 28. detsembril suure veebiküsitlusega

Rahvaloendus algab 28. detsembril.
Rahvaloendus algab 28. detsembril. Autor/allikas: Statistikaamet

28. detsembrist 22. jaanuarini toimub rahvaloenduse suur veebiküsitlus, millega küsitakse inimestelt lisaandmeid rahvastikuregistris leiduvale. Kohustuslik on küsimustikule vastamine vaid 61 000 juhuvalimisse kuuluvale inimesele.

Veebiküsitlus tehakse avalikuks 28. detsembril ja sellele saab vastata kuni 22. jaanuarini. Vastava teate saavad kõik inimesed meilile.

Veebiküsitlusele vastamine on enamikule vabatahtlik, kohustuslik on see juhuvalimisse kuuluvatele inimestele, keda on 61 000. Kui valimisse kuuluv inimene ei jõudnud või ei saanud 22. jaanuariks küsimustikule vastata, helistavad neile või külastavad neid alates 1. veebruarist rahvaloendajad.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Liina Osila sõnul pole enamikule eestimaalastest lisaküsimustele vastamine küll kohustuslik, kuid see on rahvaloendajatele suureks abiks. "Paneks inimestele südamele, et kui võimalik, siis ikkagi kõigile küsimustele vastata, sest neid andmeid ei koguta niisama, vaid et erinevad poliitikakujundajad neid oma otsustes ka kasutavad," ütles ta "Vikerhommikus".

Neile, kes kuuluvad kohutuslikku valimisse, saadetakse postkasti paberil teavitus.

Tulevikus rahvaloendus igal aastal

Eestis toimub rahvaloendus registripõhiselt esimest korda, Lätis ja Leedus tehti seda esimest korda juba selle aasta alguses.

"Esmakordselt teeme Eestis põhiliselt registripõhise loenduse, kombineerituna valikuuringuga. See tähendab, et enamik andmeid saame erinevatest registritest. Rahvastiku kohta, soo vanuse, kodakondsuse lõikes. Lisaks on rahva eluruumide loendus. Saame lisaandmeid leibkondade, perekonnatüüpide ja eluruumide kohta: millised küttetüübid, hoonetüübid, eluruumide seisund," rääkis Osila.

Veebiküsitlusega kogutakse lisatunnuseid, mida registritest ei leia, ütles Osila. "See info on eneseveendumusel, enesehinnangul põhinev. See põhineb näiteks sellel, millist usundit keegi omaks peab, milline on inimese hinnang oma tervislikule seisundile, kas ta on kogenud mingeid piiranguid sellest tulenevalt ja milline on tema keeleoskus, kas oskab eesti keele murdeid," lausus Osila.

Osila sõnul võtab küsitlusele vastamine viis minutit inimese kohta. E-küsimustikku saab täita rahvaloenduse kodulehel tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. E-ankeedi saavad iseseisvalt täita kõik vähemalt 15-aastased elanikud.

Registripõhisel rahvaloendusel on kindlasti oma miinused, möönis Osila, kuid selles suunas liiguvad kõik Euroopa riigid.

"Edaspidi Euroopa Liit, Eurostat, kes koordineerib rahvaloendusi, näeb ette, et me hakkame tegema rahvaloendusi igal aastal, ja selleks, et seda võimekust tagada, peamegi üle minema registripõhiseks – küsitlusuuringute tegemine on väga kallis. Ja ka inimeste ootus ajas kasvab, et miks te tulete mulle koju, miks te tahate minuga rääkida, kõik andmed on ju olemas, kasutage neid. Me näeme ka nüüd, et inimesed ei soovi, et tuldaks nende koju, vaid et räägitaks telefoni teel," rääkis Osila.

Osila sõnul alustatakse iga-aastase loendusega tõenäoliselt 2025. aastal.

Kogutud ja analüüsitud andmeid hakkab statistikaamet järk-järgult avaldama juba alates juunist.

Loendusel kogutud andmed on rangelt kaitstud, see kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusest.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: