"Seekordne rahvaloendus on teistsugune. Suuresti me teeme selle registrite põhjal. See tähendab, et me kasutame ligi 30 erineva registri andmeid, et inimeste ja eluruumide kohta põhilised andmed, mida loendusega koguma peab, kokku koguda. Ja inimestel palume täita pisikese lisaküsimustiku, mis võtab umbes viis minutit aega," selgitas rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Küsimustikus küsitakse inimeste, eluruumide ning nende pereliikmete kohta.

Osadele valikusse sattunutele võib tulla rahvaloendaja ka koju. Kohustuslikus valimis on üle 61 000 elaniku. Nemad on saanud postkasti paberkandjal kirja selle kohta, et nende leibkonnale on vastamine kohustuslik.

"Tahaks loota, et ei pea tulema. Aga sellegipoolest meil on registripõhine loendus koos valikuuringuga, mis tähendab, et kõikidele inimestele on küsimustik avatud veebis vastamiseks, aga on teatud hulk inimesi ja aadresse, kellele on vastamine kohustuslik. See on selleks, et me saaksime usaldusväärsed andmed kõikide kohalike omavalitsuste lõikes hiljem avaldada," rääkis Osila.

"Nende inimeste puhul on see, et kui nemad veebis vastata ei saa - ja sinna kindlasti selliseid inimesi ka kuulub -, siis neile küsitleja kõigepealt veebruari jooksul helistab. Kui telefoni teel ühendust ei saa, siis viib ukse taha teate, milles palub endaga ühendust võtta. Kui see ei ole võimalik, siis lepitakse kokku teisiti, kas on võimalik kodukülastus, loomulikult kõiki ohutusmeetmeid arvesse võttes. Aga ülejäänud inimesed ei pea muretsema, et keegi jääb loendamata. Kõik loeme üle registrite põhjal ja küsitluses osalemine on vabatahtlik, aga kutsume kõiki seda tegema," lisas ta.

Rahvaloenduse lõpuni on üheksa päeva ning seni on loendatud ligi 400 000 inimest ehk ligi 30 protsenti Eesti inimestest. See jääb alla viimasel rahvaloendusel Eesti tehtud maailmarekordile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahvaloenduse andmed on vajalikud mitmesuguste Eesti elu puudutavate otsuste tegemiseks.

"Nende andmete alusel on võimalik hinnata, kus näiteks elab rohkem lapsi, kuhu meil on vaja rajada koolimaju, kus on vanemaealisi, kuhu on vaja ehitada hooldekodusid ja kuhu üldse inimesed koonduvad, milliseid elamuid ehitada, kui suuri jne," selgitas Osila.

E-küsimustikku saab täita veebilehel rahvaloendus.ee ja seni on küsimustikku kõige enam täitnud tartlased ja tallinlased, passiivsemad on Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa elanikud.