Ettepanekud, mis Venemaa sõnul on eluliselt tähtsad tagamaks tema julgeolekut, ütlevad, et NATO ei tohi lubada uusi liikmeid USA-juhitavasse allianssi ning nõuavad, et uusi sõjaväebaase ei rajataks endistesse NSV Liidu vabariikidesse.

Moskva esitas ettepanekud ajal, mil Venemaa ja lääneriikide suhted on pingestunud Ukraina küsimustes.

Samuti tahab Moskva, et oleks välistatud kesk- ja lühimaarakettide paigutamine piirkondadesse, kust saaks rünnata "teiste poolte" sihtmärke.

Venemaa nõuab, et 2008. aasta NATO otsus, mille kohaselt võib Ukrainast ja Gruusiast saada kunagi alliansi liikmed, tühistataks.

Vene asevälisministri Sergei Rjabkovi sõnul oleks selle otsuse tühistamine väike samm õiges suunas.

Rjabkov märkis, et Venemaa ettepanekud ei ole ultimaatum Läänele, kuid Moskva hoiatust ei tohiks alahinnata.

USA lükkas reedel tagasi Venemaa ettepanekud NATO mõjusfääri piiramiseks ja ütles, et ei pea läbirääkimisi ilma Euroopata.

"Me ei pea Euroopa julgeoleku üle kõnelusi ilma oma Euroopa liitlaste ja partneriteta," ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.

Paet: neid nõudmisi ei peaks üldse arutamagi

Europarlamendi liige Urmas Paet ütles, et Lääne seisukohast Venemaa nõudmistes läbirääkimiste ruumi ei ole.

"Meie vaates on tegemist absurdiga," ütles ta ETV saatele "Ringvaade". "Me ei peaks üldse detailidesse minema, seda Venemaa tahabki saavutada ja on osaliselt ka saavutanud. Euroopa Liidu riigid peavad olema väga printsipiaalsed neis asjades."

Ta tõi näiteks, et paljud riigid ei soovi Venemaaga konflikti mingi kolmanda riigi pärast, mistõttu ei soovita pakkuda Ukrainale sõjalist abi.

"Selle peale Venemaa mängibki," ütles Paet.

Ta nimetas toimuvat demokraatliku ja autoritaarse maailma konfliktiks. Venemaa pole ka üksi, vaid on seljad kokku pannud näiteks Hiinaga.

"Arusaam sellest, milline peab olema riikide võimalus oma tulevikku ja olevikku määrata, on paljuski erinev," selgitas ta.