AKI tegi Olerexile novembri keskel ettekirjutuse, milles nõudis ettevõtte teenindusjaamadest audiovalve eemaldamist ning töötajate teavitamist audiovalve kasutamisega seotud rikkumisest. Lisaks nõuti videovalve kooskõlla viimist isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega.

Samas esitati Olerexile 25 000 euro suuruse sunniraha hoiatus, kui ettekirjutusi tähtajaks ellu ei viida.

Reedel (17. detsembril) oli ettekirjutuses esitatud nõuete tähtaeg ning AKI pressiesindaja Maire Iro sõnul teavitas ettevõte neid ettekirjutuse täitmisest. Inspektsioon peab nüüd Olerexi tehtu üle kontrollima ja selles mõttes ei ole menetlus veel lõppenud, kuigi suure tõenäosusega see nii on, tõdes Iro.

Ajaleht Äripäev kirjutas esmaspäeval, et väidetavalt ei piirdunud Olerex ainult heli salvestamisega tanklates, vaid AKI-le jõudnud info kohaselt kasutas ettevõte tanklates kaameraid ka töötajate jälgimiseks ja hindamiseks. Olerexi tegevjuhi Piret Milleri kinnitusel ettevõte kaameraid töötajate hindamiseks ei kasuta, vaid seda tehakse ainult turvakaalutlustel.

Miller ei soovinud ERR-ile teemat telefoni vahendusel kommenteerida. Hiljem saadetud kommentaaris rõhutas ta, et tegemist on tavapraktikaga ning klientide või töötajate teadmata midagi toimunud pole.

"Eesti teenindussektoris on turvalisuse tagamise eesmärgil paigaldatud kaamerad levinud tava. Kaameraid kasutab ka Olerex, need asuvad kõigile nähtavas kohas ja nende olemasolust annavad teada nii jaamade sees kui väljas asuvad teavitussildid," kirjutas Miller.

"Kassas heli salvestav kaamera - millest andis teada ka täiendav infosilt nähtavas kohas - on vajalik töötajate kaitsmiseks erimeelsuste lahendamisel ning seda kasutavad enamus teenindusettevõtteid. Lisaks on ka politsei meie turvalahenduste kasutaja. Salvestisi niisama kolmas osapool kuulata ei saa, selle võimaldamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus ning selle peab tegema nii politsei kui ka meie ise," jätkas ta.

"Andmekaitse inspektsiooni otsus keelata heli salvestamine kassades puudutab mitte ainult meid vaid kogu teenindussektorit. Peatasime peale inspektsiooni otsust koheselt oma jaamades heli salvestamise, kuid kahetsusväärsel kombel viibis inspektsiooni teavitamine. Teema lõpuni arutamiseks oleme otsesuhtluses andmekaitse inspektsiooniga," kinnitas Olerexi tegevjuht.

Andmekaitse inspektsioon rõhutas oma kommentaaris, et töötajate ja klientide vestluste salvestamine on keelatud, kuigi seda kasutatakse paljudes ettevõtetes.

"Audiovalve kasutamine töökohal, näiteks töötajate töökohustuste kontrollimiseks, ei ole lubatud. Samuti ei pea Andmekaitse Inspektsioon audiovalvet lubatavaks näiteks kaupluste, kohvikute, teenusettevõtete esinduste klienditeeninduse juures. Paraku on audiovalve kasutamise praktika Eestis paljudes sellistes kohtades siiski praeguseks juba võrdlemisi levinud. Juhime ettevõtete tähelepanu, et see kahjustab nii töötajate kui klientide õiguseid ning ei ole seadusega kooskõlas. Need ettevõtted peavad oma andmetöötlusprotsessid üle vaatama ja audiosalvestamise lõpetama," selgitas Iro ERR-ile saadetud tekstis.

"Võimalus jälgida töötajate vestlusi terve tööaja vältel toob kaasa väga suure riive. Audiosalvestamise korral ei ole töötajal võimalik terve tööpäeva jooksul pidada vabalt ei tööalaseid ega eravestluseid, ilma et tööandja neid ei salvestaks. See võib omakorda põhjustada töötajates stressi, ärevust ning muid vaimseid probleeme. Kui audiosalvestust kasutatakse kassades või teeninduspunktides, puudutab see ka klientide omavahelisi vestluseid. Kaupluste ja tanklate kassade juures võib olla palju osapooli, kelle vestlus ei pruugi tihtipeale piirduda ainult tööalase vestlusega. Selliste vestluste salvestamine on ülemäärane ning eriti olukorras, kus puudub läbipaistvus salvestise kasutamise eesmärkide osas. Täiendavalt võib see inimesele kaasa tuua muid probleeme, näiteks tööalast kiusamist, diskrimineerimist," rõhutas AKI esindaja.