SK ID Solutions, mis on mobiil-ID teenuse ise välja arendanud, jättis viimasel riigihankel pakkumise esitamata. Nii lõppeb järgmise aasta 1. juulist riigil leping mobiil-ID pakkumiseks - kehtivad lepingud jätkuvad, kuid uusi sõlmida või lõppevaid pikendada enam ei saa.

SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl ütleb, et riigi tellitava teenuse tehniline kirjeldus ei olnud nende jaoks äriliselt mõistlik, mistõttu jätsidki nad hankele pakkumise esitamata.

Küsimus pole aga rahalises mahus, vaid kasutajate hulga liiga aeglases kasvus. Ettevõttel on võrdlusbaas kõrvalt võtta: kui mobiil-ID kasutajaskond on 250 000 inimest, siis samuti nende välja arendatud pankadele loodud identimisteenusel Smart-ID on 610 000 kasutajat ehk ligi 2,5 korda enam.

"Primaarne ootus pole mitte riigihankest raha saada, vaid oluline on, kuidas saaksime kasutajatele teenuse nii palju mõnusamaks teha, et kasutajanumbrid kasvaksid kiiresti. Tõusutrend küll jätkuvalt on, aga see on olnud aeglane," tõdeb Pihl.

Ettevõttel on analoogne kogemus Leedust - ka seal on nad turul nii era- kui ka riikliku autentimisteenusega, ent seal ei ole need üksteise kasutajanumbreid ära sööma hakanud, vaid toimivad kõrvuti mõlemad edukalt.

Ehkki riiklikult toetatav mobiil-ID on tasuline teenus, makstes kasutajale ühe euro kuus, ja pankade toetatav Smart-ID tasuta, ei pea Pihl seda põhjuseks, miks Smart-ID kasutajaskond nii palju suurem on.

"Maksumus pole selle teenuse pidur. Põhimured on selles, kui lihtne on seda teenust saada, selle kliendiks hakata. Sisenemisbarjäär on keerukam kui see hädapärast peaks olema," põhjendab Pihl.

Veel enne riigihanke lõppu oli SK ID Solutionsil juba käima lükatud plaan jätkata mobiil-ID teenusega ilma riigi toeta, üksnes koostöös mobiilioperaatoritega. See võimaldaks mööda saada kirjeldatud peamisest murekohast, mida riik pole seni oma tingimustest kõrvaldanud.

"Seal on mingi variant, et seda parandada ja seda me eraskeemi välja pakkudes läkski tegema. Kui inimene läheb mobiilioperatori juurde, siis selle esindaja peaks olema võimeline mobiil-ID-ga liitumise algusest lõpuni kohapeal ära tegema," leiab Pihl.

Praegune teenuse käivitamine on mitmeastmeline, kasutaja peab mobiil-ID ka PPA kodulehe kaudu aktiveerima. Erateenusena langeks see osa ära, ehkki Pihli hinnangul ei pea ka riik asja tingimata nii keeruliseks ajama.

"See plaan, et jätkame juulist uut moodi, on juba mõnda aega olnud töös, oleme mitu kuud sellega juba vaeva näinud. Meil on kindel plaan, et see teenus jätkub. Igati tore, kui suudame sellesse kaasata ka Eesti Vabariigi kuidagi, aga see pole primaarne meie jaoks. Klientidele tahame teenust kindlasti jätkata, aga meie tänane plaan pole riigiga lepingu jätkamine," nendib Pihl.

Samas tunnistab ta, et riik on pärast hanke nurjumist kutsunud nad siiski läbirääkimistelaua taha, et arutada võimalusi tingimused mõlema poole jaoks jaoks söödavaks saada, et ka riiklik autentimisteenus jätkuks.

"Lihtsam-mõnusam peab olema teenuse kasutajaks hakata. Seal on selgelt riigi roll olemas ja see on ka võimalik läbirääkimiste koht," tõdeb Pihl, lisades, et läbirääkimised esialgu tammuvad pigem paigal: "Tegeleme millegagi, aga ei saa öelda, et oleks kusagile juba liikuma hakanud."

Ettevõtlus- ja IT minister Andres Sutt 1. juulist lõppeva mobiil-ID teenuse saatuse pärast ei muretse.

"1. juulist alates kindlasti mobiil-ID kasutus jätkub. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) peab hetkel läbirääkimisi ja otsib lahendusi, kuidas sinna jõuda. See põhimõte, et riigi poolt on välja antud kaks elektroonset autentimisvahendit – ID-kaart ja mobiil-ID – ei kao kuhugi. See lahendus suveks on kindlasti olemas, aga ma usun, et see tegelikult on juba varem," ütleb Sutt. "Me ei peaks liiga palju muretsema. 1. juulist peab Eesti inimese jaoks kõik täpselt samamoodi jätkuma."