Holm rääkis, riigikontrolli üks kriitikanooli on läinud teadusnõukoja ja valitsuse vahelisele kommunikatsioonile, kus valitsus sai informatsiooni teadusnõukoja soovituste kohta esmaspäevaõhtustest uudistest.

"Et seda siis teisipäeval arutama hakata. Ja mis on loomulik sellisel puhul, kui teadusnõukoda informeerib avalikkust oma soovitustest, siis ka ajakirjanikud lähevad küsima valitsuselt, mis te siis nüüd teete. Aga kellelt siis valitsus enam küsib? Teadusnõukoda peaks esmalt andma informatsiooni valitsusele, et see läbi arutada ja siis ühiselt sõnumiga välja tulema."

Holmi sõnul on üks probleem ka see, et ei ole päris täpselt teada olnud, mis need teadusnõukoja soovitused päriselt olnud on. Ehk kas me suudame ajas tagasi vaadata ja taastada need soovitused.

"Uue teadusnõukoja puhul võiks üks osa protsessist olla see, et otsused on selgelt fikseeritud. Ja kindlasti peab olema teada, mis nõuannet teadusnõukoda annab."

Holmi sõnul juhtis riigikontroll mitmel korral tähelepanu ka sellele, et piirangud ja erinevad korralduslikud küsimused kriisi ajal jäid päris tihti segaseks.

"Mis sündima hakkab, mis on sündinud ja mis otsus on vastu võetud. Seda segadust oli omajagu. Kriisi ajal ongi keeruline: inimesed ootavad informatsiooni, valitsusel on tahe seda pakkuda. Aga sageli tekib poolikust informatsioonist palju segadust."

Holm ütles, et ta ei usu, et teadusnõukoja uus koosseis hakkab esitama vaid valitsusele sobivaid jutupunkte.

"Need, kes arvavad, et Toivo Maimets (teadusnõukoja uus juht – toim) on inimene, kes midagi välja ei ütle – mina olen temaga koos töötanud ja ma tean, et tema on küll viimane inimene, kellele saab midagi ette heita selles küsimuses, et ta jätab midagi ütlemata, kui asi tema jaoks oluline on."  

Et peaminister Kaja Kallas otsustas teadusnõukoja senise koosseisu lepinguid mitte pikendada, on Holmi sõnul valitsuse ja peaministri otsus, sest kriisijuhtimises vastutavadki peaminister ja valitsus.

"Jüri Ratase otsus selline nõukoda luua poolteist või nüüd juba veel enam aastat tagasi oli väga õige. See on suurepärane näide, kuidas akadeemia ja valitsus saavad koostööd teha. Ma olin ju valitsuse istungitel osaline ja nägin kohapeal, kui hästi informeeritud otsused sündisid tänu sellele, et teadlased ja riigijuhid tegid koostööd. Nüüd on uus peaminister otsustanud, et kui lõpevad lepingud, siis tuleb uus teadusnõukoja koosseis. See on tema otsus. Kriisijuhtimises vastutab valitsus ja peaminister ning mina ei ole selles rollis õige ütlema, kas see on õige või vale. Seda saab tulevikus hinnata."

Holm lisas, et riigikontroll üldist hinnangut, kuidas valitsus kriisis on hakkama saanud, ei anna.

"Meie räägime konkreetsetest asjadest. Ja sellest, kas me olime kriisiks valmis. Kahjuks ei olnud, ehkki me juba kümme aastat tagasi kirjeldasime probleeme, mida tänaseni näeme. Kevadel kaotasime me vaktsineerimisega hoogu ja tempot, ka nüüd on tõhustusdoose puudutavat kommunikatsiooni vähe olnud. Ka mõningate ettevõtlustoetustega oli probleeme. Aga kui ma hindan kodanikuna, siis ega meil ei ole halvasti läinud. Võrreldes sellega, milline on olukord meist põhja ja lõuna pool, oleme me ikka väga avatud riik olnud," sõnas Holm.