Maimets: teadusnõukoda peaks vastama valitsuse konkreetsetele küsimustele

Toivo Maimets
Toivo Maimets Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsust nõustava teadusnõukoja juhina tööle asuva Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul peaks uus teadusnõukoda rohkem nõustama valitsust ja vähem suhtlema ajakirjandusega. Tema soov on tuua teadus ja poliitika teineteisele lähemale.

Maimets selgitas ERR-ile, et tal ei olnud keeruline pakkumist teadusnõukoja juhi kohale vastu võtta: "Kui peaminister teile helistab ja ütleb, et teie teadmisi ja kogemusi on vaja Eesti riigile, siis ei ole see koht, kus oma riigile ei öelda, kui tõepoolest usutakse, et mul need võimed olemas on."

Maimets lisas, et tal on juba aastakümneid olnud soov poliitika tegemise mehhanisme teadusega ühendada ja usub, et peaministri soovi taga näha uue juhina Maimetsa peituvad just tema kogemused mõlemast valdkonnast.

"Me oleme kõik seda meelt, et neid maailmu tuleb ühendada," ütles ta. "Need ei ole lihtsalt ühendatavad, aga me peame jõudma sinna, et poliitika tegemine on palju rohkem teaduse- ja teadmistepõhine."

Maimets selgitas, et tal on peaministriga kokkulepe, et uus teadusnõukoda saab valitsuselt väga selged juhised, milliste valdkondadega tegeletakse ja millistele küsimustele vastama hakatakse.

Kuigi Maimets ütles, et peaminister ei ole andnud sõnumit, et nõukoda peaks esmalt suunama oma soovitused valitsusele mitte ajakirjandusele, siis tuleb vabal ja nõustaval teadlasel ikkagi vahet teha.

"Päris selge on see, et üks asi on olla vaba teadlane kõrvalpingil ja targutada, nagu ka mina olen oma parima teadmise järgi seni teinud, teine asi on see, et kui oled valitsust nõustav kogum, siis sinu sõnumid lähevad eelkõige valitsusele," vihjas Maimets sellele, et sarnaselt eelmise teadusnõukojaga ei pruugita edaspidi enam oma sõnumeid ajakirjanduse ja inimestega nii vabalt jagada enne, kui need ei ole valitsuse poolt välja öeldud, "alati on võimalik midagi rääkimata jätta".

"Kui on viis teadlast ühes ruumis koos, siis on tihti ka viis erinevat arvamust. Üks võimalus on teaduslike argumentide ja andmetega jõuda diskussioonis ühisele tulemusele ja sellega välja tulla. Teine võimalus ongi, et andmed on erinevad ja me näeme, et maailm ei ole kaugeltki lihtne matemaatikavalem ja jäädakse erinevatele arvamustele. Siis need erinevad arvamused edastatakse sellele, kellele sa parajasti nõu annad. Siin tuleb minu arust lahutada vaba teadlase mõtteviis nõuandja mõtteviisist."

Maimets rääkis, et tal on palju kolleege, keda ta tahaks näha teadusnõukoja liikmetena, kuid enne ametlikku väljakuulutamist ei ole tal olnud mandaati kellegagi läbirääkimisi pidada. Need seisavad jõulude ja uue aasta eel alles ees.

Tema arvates on oluline leida kõige paremad spetsialistid ning moodustada teaduslikult tippkompetentne kogu, kus inimesed meeskonnana omavahel kokku sobivad.

"Väga selge on, et meditsiin selles kogus peab olema esindatud," sõnas Maimets. Ta peab lisaks viroloogide ja immunoloogide kaasamisele oluliseks ka sotsiaalteadlaste kaasamist, et saada ka majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku vaadet.

"Mina ise näen komisjoni teadusliku mõttekojana, kes analüüsib nii Eesti kui ka maailma situatsiooni, samuti teaduslikke uuringuid ja saavutusi sellel alal ja tekitab ekspertarvamuse, mida edastatakse valitsusele."

Koroonaviiruse levikust rääkides ütles Maimets, et tema arvates peaks teadusnõukoda rohkem tegelema viiruse leviku uurimisega ja vähem konkreetsete piirangute väljapakkumisega.

"Täna hommikul ei ole mul kõige muu vahel aega olnud jälgida, kuidas omikroni tüvi maailmas levib ja tegelikult just see on see põhiline töö, mida komisjoni liikmed peaksid tegema. Just seda pidevalt jälgima ja võib-olla vähem ajakirjandusega tegelema, kui me praegu hetkel tegeleme," sõnas ta.

Toimetaja: Karel Vähi

Allikas: "Uudis+"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: