Viimati loeti Eesti inimesed üle 2011. aastal. Siis käisid küsitlejad majast majja ja täitsid iga leibkonna kohta paksu vihiku. Teisipäeval algav rahvaloendus on aga selline, mida Eestis seni nähtud ei ole.

"Seekordne rahvaloendus toimub registripõhiselt. Homme me alustame sellega, et küsime inimestelt väikese elektroonilise ankeedi kaudu neid küsimusi, mida me registritest kätte ei saa," ütles statistikaameti juht Urmet Lee.

Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi on kokku lepitud, et veebiankeedis saavad inimesed kirja panna, milliseid murdeid nad räägivad, ära märkida oma usulise kuuluvuse ja teise emakeele ning anda hinnangu oma tervislikule seisundile.

"Seekord me saadame kõigile täiskasvanud isikutele individuaalsed elektroonilised kutsed ja me palume vastata igaühel iseenda ja oma alaealiste laste eest. Ka 15-aastased lapsed võivad vastata ise enda eest ja eelkõige puudutabki see vabatahtlikke küsimusi," lisas Lee.

Amet on arvestanud, et laste kohta käiva küsimustiku võivad täita kõik temaga samal aadressil elavad täiskasvanud, kuid Lee sõnul lapsed sellegipoolest mitmekordselt kirja ei lähe.

"Erinevad algoritmid arvutavad mitmetest allikatest tulnud info põhjal kokku selle õige tunnuse ja võite kindlad olla, et üks inimene on sellegipoolest üks inimene," ütles Lee.

Kui kümme aastat tagasi käisid rahvaloendajad inimeste kodudes portfelliga, siis tänavu reedab rahvaloendaja värviline sall. Aga koju minnakse vaid üksikute väljavalitute juurde.

Kui enamikule on veebiankeedi täitmine vabatahtlik, siis riik on välja valinud 41 000 leibkonda, kelle puhul see ankeet kindlasti täidetakse, isegi kui nad seda veebis ise ei tee.

"Kindlasti tasub meeles pidada seda, et need, kellele see vastamine on kohustuslik, saadame me postiga paberil kirja, kus me kutsume vastama, et nad ikkagi oleksid informeeritud," ütles statistikaameti küsitlusvõrgu juht Epp Karus.

Kui ka telefonitsi ei õnnestu väljavalitutega ühendust saada, siis veebruaris on oodata rahvaloendaja koputust uksele. Ette teatamata aga kindlasti kohale ei tulda.

"Kümme aastat tagasi tõesti oli meil tööl 2000 küsitlejat ja veel 200 varuks, 2200 küsitlejat. Sellel korral loodame hakkama saada 185 küsitlejaga," ütles Karus.

Rahvaloenduse korraldamisele on riik kulutanud juba 13 miljonit eurot, millest lõviosa on läinud registrite korrastamisele. Registripõhine loendus aitab kokku hoida kaheksa miljonit eurot – hinnanguliselt just nii kalliks läheks loendajate saatmine igasse koju.