Eelmine tipptulemus tehti kolm aastat tagasi. Siis oli kogu aasta jooksul Venemaalt Eestisse veetud kaupade väärtus üle 1,4 miljardi euro.

Tänavused andmed näitavad, et enim on Eestisse toodud õlisid, sealhulgas naftaõlisid, kokku pea 900 miljoni euro eest.

Seejärel tulevad mitmesugused metalltooted koguväärtusega üle 150 miljoni euro ja väetised, mille koguväärtus on olnud üle 80 miljoni euro.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on tugevate näitajate põhjus eeskätt õlitoodete kasvanud nõudlus maailmaturul ning ka hinnakasv.

"Novembris on õlitoodete impordihinnad aastases võrdluses tõusnud isegi 90 protsenti. Spetsiifiliste õlitoodete import Venemaalt on kümne kuuga kasvanud lausa 166 protsenti. Ja see on tõstnud Venemaa osakaalu kaupade impordis ka oluliselt kõrgemale tasemele. Tänavu ulatub see juba 11 protsendi lähedale, mis on Soome järel teine koht. Nii suurt osakaalu pole kaua olnud. Viimati oli impordi osakaal Venemaalt suurem viisteist aastat tagasi," rääkis Mertsina.

Eksport Venemaale on aga viimase kolme aasta jooksul pidevalt vähenenud. Tänavu kümne kuuga oli ekspordi väärtus üle 624 miljoni euro, mullu terve aasta jooksul aga üle 799 miljoni euro.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul pärineb suur osa Venemaale liikuvast kaubast teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ning mõneti on ekspordi kahanemist mõjutanud ka Suurbritannia lahkumine ühendusest.

"2014. toimus sanktsioonide rakendamine, mille tulemusel pidurdus täielikult põllumajandussaaduste eksport Venemaale. Kui vaadata nüüd asju, mida me Venemaale praegu ekspordime, siis kõige rohkem viiaksegi välja erinevaid mehaanilisi masinaid, elektriseadmeid ja keemiatööstusega seotud tooteid. Väga suur osa neist on toodud meile sisse, et neid siit edasi eksportida," ütles Puura.

Ekspordi rekord Venemaale tehti 2012. aastal, kui selle väärtus oli üle 1,5 miljardi euro.