Tane selgitas, et praegune arendustegevus ei lähe kokku "Mälestusvälja" ideega ning 2008. aastal sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt riik omandab muuseumit ümbritsevad alad ning kujundab neist kaitseala.

"Näib, et seda kokkulepet pole täidetud ning olukord on endiselt lahendamata," heitis arhitekt riigile ette tegematajätmisi.

Tane ettepaneku kohaselt peaks riik omandama alad, kuhu praegu on juba kas ehitatud elumajad või on need alles ehitamisel ning omandama ka eramaa ning kuulutama selle kultuuripärandi hoiualaks, mis on riikliku kaitse all.

Tane tõi välja, et kui kohe ei reageerita, siis maa väärtus tõuseb, ehitushinnad kallinevad ning läbirääkimised muutuvad keerulisemaks.

"Seeläbi saame Tartu vallale pakkuda konkreetseid meetmeid, näiteks kiireloomulisi muudatusi ja üldplaneeringu täpsustusi, metsade kaitsmist," loetles Tane põhjusi, miks on vaja riigil maad omandada.

"Samas tahaksime luua Tartu vallaga suhted, kus komisjoni liikmed pidevalt jälgivad valla arengupoliitikat eesmärgiga luua parem elukeskkond."

Kultuuriminister Tiit Terik möönis, et ERM-i ümbritseva ala areng nõuab suurt tähelepanu ning hoolikat planeerimist, et tasakaalustada erinevaid huvisid.

"Eesti Arhitektide Liit on 2017. aastal pöördunud kõnealust ala ja plaane hõlmavate probleemidega Tartu valla ja Tartu linna poole. Ettepanekuid aga pole kuulda võetud ning arendustegevus, mis ähvardab ERM-i ruumilist terviklikkust, jätkub endiselt."

Terik kinnitas, et koos keskkonnaministriga on asutud arutama võimalikke lahendusi maade vahetuseks, et vältida edaspidi ERM-ile liiga lähedale ehitamist: "Tartu vald kui üldise planeeringu eest vastutav kohalik omavalitsus saab maid ise vahetada. Riiklikul tasandil saame me Tartu vallale nende vastutust meenutada."

Terik sõnas, et kui ala ka kuulutatakse kultuuripärandiks, siis ei tähenda see, et detailplaneeringu ning ehitusload saaks tagantjärele tühistada.

Riik pole valla pöördumisele maid vahetada vastanud

Tartu vallavanem Jarno Laur tõdes, et talle tuleb riigipoolne valmisolek maavahetuseks üllatusena. Tema sõnul on vald ka omalt poolt nii kultuuri- kui keskkonnaministrile saatnud pöördumise vahetada maid, kuid ei ole siiamaani vastust saanud.

Laur lisas, et olukorra muudab ka keerulisemaks asjaolu, et Ermi tänava 13 ja 15 kinnistutele on arendajad juba esitanud ehitusload, millele vald peab reageerima. Samuti on kavas arendustegevus Erminurme 28 kinnistul.

Lauri sõnutsi oleks vald valmis neid kolme kinnistut riigiga vahetama. Ehkki omalt poolt on välja pakutud ka maa, mida soovitakse vastu saada, ei ole riik sellele seni reageerinud.

Laur rääkis, et muinsuskaitseamet on saatnud vallale arvamuse avaldamiseks ka muinsuskaitseala loomise eelnõu, kuid tema seda plaani mõistlikuks ei pea.

Lauri hinnangul peaks ERM-i ümbruses olema mitmete funktsioonidega keskkond, kus on nii elu- kui ühiskondlikke ruume. Näitena tõi ta vanadekodu, kooli ja lasteaia ühishoone ehitamise Ermi tänava 9, 11 ja 13 kinnistutele.