Ebanormaalselt kõrgete elektri- ja gaasihindade tõttu ka valitsuse poole pöördunud Kundas asuv ettevõte on tehase töös hoidnud, kuid see lahendus on vaid halvimatest parim.

"Meie tehase seiskamine ja käivitamine ei saa toimuda sõrmenipsust, samuti on eriti külmal ajal seiskamise suhtes tundlikud mitmed tehase protsessid, mida peame arvestama otsustusprotsessides," ütles Lahe ERR-ile.

Peale 8. detsembrit on tehas töötanud, ehkki elektrihind on Lahe sõnul valulikult kõrge. Näiteks novembris kulus Estonian Cellil vaatamata osaliselt fikseeritud sisseostuhindadele elektri ja gaasi peale 1,5 miljonit eurot rohkem kui tavaliselt. Ettevõtte viimaste kuude energiaarve on kokku olnud üle viie miljoni euro kavandatust suurem.

Tänavune elektri hinnarekord pärineb 7. detsembrist, mil päeva keskmine megavatt-tunni hind oli 469,03 eurot. Sellest saadik on elektri hind Nord Pooli börsil Eesti hinnapiirkonnas vahelduva eduga langenud ning oli teisipäeval 132,68 eurot megavatt-tunni eest.

Kõrged energiahinnad ei pärsi Lahe sõnul ainult Estonian Celli konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, vaid see seab ohtu kogu Eesti energiaintensiivse tööstuse töövõime. Nii kirjutas Lahe detsembri keskel ka peaminister Kaja Kallasele.

Lahe tegi ettepaneku valitsusele vabastada kõik elektrienergia tarbijad, sealhulgas tööstustarbijad, taastuvenergia tasumise kohustusest ja võimalusel täiendavalt ka täielikult elektri ja gaasi võrgutasu tasumise kohustusest 1. detsembrist tagasiulatuvalt kuni energia hinnakriisi lõpuni.

Vastust kirjale pole Estonian Cell seni saanud. Samas on valitsus vahepeal otsustanud langetada gaasi võrgutasu kuni märtsini nulli. Elektri võrgutasu on vähendatud poole võrra.

Lahe sõnul on tööstuse konkurentsivõime riigipoolset toetamist soovitanud ka Euroopa Komisjon. Estonian Celli ettepanekud valitsusele on endised: vabastada kõik elektrienergia tarbijad, aga eriti energiaintensiivsed tööstustarbijad taastuvenergia tasumise kohustusest ja täielikult võrgutasu tasumise kohustusest kuni energiakriisi lõpuni.

Lahe märkis, et toetusmeetmeid saaks rahastada oodatust suuremate maksulaekumiste või heitkogustega kauplemise süsteemi tulude arvelt.

Estonian Cell ekspordib kogu toodangu, selle aastane väärtus on üle 80 miljoni euro. Toodetavast puitmassist umbes 75 protsenti läheb Euroopasse ja 25 protsenti Aasiasse.