Mis seisus meie majandus on aasta lõpuks, kas võib rahul olla?

Ma ütleks pigem ei. Ühest küljest on muidugi hea, et majandus on tulnud väga kiiresti kriisist välja. Me ületasime kriisieelse tipu taseme juba selle aasta alguses. Majandus on esimese kolme kvartaliga kasvanud 8,5 protsenti, mis on Euroopa ühtede tugevamate hulgas.

Aga kiirele kriisist väljumisele tuleb juurde panna ka probleemid, mis on teisteski riikides: energiahindade tõus, tarnehäired, tööjõupuudus... See kõik on kiirendanud hinnakasvu ja tekitanud väga suuri pingeid inflatsioonis.

Muidugi on selle taga ka väga suur valitsuste ja keskpankade tugi majandusele juba varasematel aastatel. Ning nüüd on see tekitanud väga suure nõudluse, millele ei tule pakkumine järele.

Hinnakasv on kiirenenud sellise temponi, mida nägime viimati umbes 13 aastat tagasi. On ka näha, et järgmise aasta vähemalt esimesel poolel kiire hinnakasv püsib ja selle taga on väga paljuski energiahinnad. Ligikaudu pool inflatsioonist tuleb energiahindade tõusust.

Mis on sellise kiire hinnakasvu mõjud?

Ühest küljest ka palgad kasvavad kiiresti. Kolmandas kvartalis oli palgakasv aastases võrdluses 7,7 protsenti. Tööjõupuudus aitab kiirele palgakasvule kaasa. Kiire hinnakasv tekitab nõudluse suurema palga järele, mistõttu tugev palgakasv jätkub ja see peaks aitama hinnakasvuga toime tulla.

Samas jällegi kui vaadata järgmise aasta esimest poolt, siis tõenäoliselt keskmise inimese ostujõud väheneb, sest hinnad kasvavad kiiremini kui palgad.

Selle aasta kokkuvõttes võib ostujõud tulla väga napi kasvuga, aga see kasv jääb kindlasti oluliselt nõrgemaks, kui oli enne pandeemiat.

Positiivne on siin see, et me võime küll kritiseerida pensionireformi, aga inimesed said septembris veidi üle miljardi euro enda kontodele ja järgmisel aastal pensionireformi mõju kestab. Me ei tea küll järgmise aasta septembris kättesaadavat raha pensionifondidest, aga hinnanguliselt saavad inimesed tagasi umbes 30 protsenti selle aasta septembri rahast. Nii et hinnakasv on kiire, palgakasv on kiire ja siia tuleb juurde panna veel pensionifondidest saadav raha, mis aitab ostujõu langust või väga aeglast ostujõu tõusu järgmisel aastal kompenseerida.

Oluline on märkida ka seda, et kui varem on madalamate palkadega töökohtadel olnud palgakasv kiirem, siis sel aastal on vastupidi – kiiremini on kasvanud kõrgemate palkadega ametikohtade palgad.

Nii et ebavõrdsus muudkui süveneb?

Väga palju on räägitud sellest, et ebavõrdsus on suurenenud, aga see on riigiti erinev. Kui vaadata pikemat aega, siis Eestis tegelikult ei ole. Aga selle aasta numbrit me veel ei tea.

Mida me küll näeme, on see, et suurenenud on suuremad hoiused ehk kogu pandeemia ajal on suurenenud nende hoiused, kes suudavad rohkem hoiustada. Lisaks on nüüd ka palk mõjutanud sissetulekute erinevust, aga kuidas täpselt, on veel vara öelda.

Kas sellest koroonakriisist tingitult on ka midagi hästi, ilma igasuguste agadeta?

Isegi kui me leiaksime midagi positiivset, mida koroonakriis on kaasa toonud, siis ma ei ütleks, et saaksime sellise võrdluse tuua. Koroonakriis ikkagi veel kestab, see on väga suurte riskidega. Ärme unusta, et sel aastal on juba olnud kaks väga tugevat viiruselainet.

Pigem koroonakriis kiirendas paljusid trende, mis olid varem levima hakanud, näiteks kodus töötamine. Väga raske on nüüd öelda, kas see on positiivne või negatiivne.

Kindlasti on koroonakriisiga seotud ka see, kuidas valitsused ja keskpangad on majandust toetanud ning millised pinged see on kaasa toonud. See omakorda on pannud riike selgemalt mõtlema kliimaeesmärkide täitmisele. See teema oli ka varem kindlasti väga oluline, aga energiahindade tõus on pannud rohkem mõtlema, et tuleb kiiremini teha pikemaajalisi plaane.

Mis siis edasi saab? Hinnatõus jätkub, palgakasv jätkub, aga lõputult ei saa ju tõus kesta, ka majandus ei saa lõputult kasvada. Mingil hetkel peab ju mingisugune suur plahvatus või tagasiminek tulema. Mis võib järgmisel aastal saama hakata?

Kui selle aasta majanduskasvuks tuleb pealt kaheksa protsendi, mis on väga tugev kasv, siis järgmisel aastal majanduskasv aeglustub, aga jääb siiski piisavalt tugevaks, et see peaks võimaldama meie ettevõtetel eksportida. Üldiselt kriisile või majanduslangusele järgnevatel aastatel ongi tüüpiline see, et järgneb kiire kasvuhoog, mis mõne aja pärast raugeb.

Ehk siis mingisugust suurt krahhi või mulli lõhkemist praegu ei ole näha?

Mulli lõhkemise kohta öeldakse nii, et mullist saab aru alles siis, kui see on lõhkenud, aga me ei näe seda praegu. Muidugi aktsiaturud on väga kõrgel, kinnisvarahinnad on väga kiiresti kasvamas, aga jällegi – kui me võrdleme kinnisvarahindade trende sellega, mis toimus Eestis 15 aastat tagasi, siis on pilt hoopis teistsugune. Kui võrrelda näiteks korterite ruutmeetri hinda vastu netopalka, on korterid praegu oluliselt kättesaadavamad kui 15 aastat tagasi.

Pangad on oluliselt konservatiivsemad eluasemelaenude väljastamisel. Keskpangalt on palju rangemad reeglid eluasemelaenude andmiseks.

Aga pinged kinnisvaraturul on kindlasti praegu väga suured, hinnad kasvavad kiiresti – kolmandas kvartalis Tallinnas 13,5 protsenti, kogu Eesti kasv oli veelgi kiirem. Neljandas kvartalis näeme oktoobri-novembri hinnakasvu kiirenemist.

Kinnisvara hindade kasv on nüüd kiirem kui on netopalga kasv, mis tähendab, et eluaseme taskukohasus halveneb.

Mida uus aasta kinnisvaraturule toob, kas tuleb ka hindade langus või pigem jääb hinnatase paigale ja peab ootama, et palk järele jõuaks?

Praeguse kiire hinnakasvu põhjuseks on see, et nõudlus on väga suur ja uusi kortereid ei ole piisavalt palju, ehk siis pakkumine ei vasta nõudlusele. Järgmise aasta hinnakasv oleneb väga palju sellest, milliseks kujuneb nõudlus ja nõudluse-pakkumise tasakaal. Üheks pidurdavaks teguriks võib kindlasti saada üleüldine kiire hinnakasv, kui energiahinnad aasta alguses väga-väga kõrgele tõusevad, isegi vaatamata sellele, et riik neid kompenseerib. Samas jällegi tuleks arvestada, et majapidamised saavad teisest pensionisambast raha juurde.

Praegu näeme et inimestel on väga suur soov just nagu ettevaatavalt osta või renoveerida kinnisvara. Nii et nõudlus tõenäoliselt jääb lähiajal tugevaks ja see hoiab ka hinnakasvu üleval.

Mida võib veel sellest aastast esile tuua?

Üks huvitavaid ja olulisi trende on see, et väga palju on juurde tulnud väikeinvestoreid. Kui eelmise aasta lõpus oli Tallinna börsil umbes 45 000 väikeinvestorit, siis selle aasta lõpuks on see number tõusnud ligi 100 000 inimeseni. Selle taga on ühest küljest suurenenud hoiused, teisest küljest pensionisambast tagasi saadud raha ja kindlasti nüüd ka kiirenenud inflatsioon, mis tähendab, et inimesed püüavad raha investeerida inflatsiooni eest.

Eesti puhul on oluline ka see, et kaupade turuosa euroalal, kuhu läheb ligikaudu pool meie ekspordist, on suurenenud. See ei ole nüüd ainult selle aasta teema, kasv algas 2016 ja pandeemia-aastatel selle osakaalu suurenemine kiirenes.