"Meie piirkondlikud inspektorid on hetkel keskendunud oma piirkonna lumekoristuse küsimuste lahendamisele. Kontrollitakse ja kaardistatakse oma linnaosa probleemseid kohti. Kui koristus on tegemata või puudulik, siis võetakse kinnistu omanikuga ühendust. Samuti jäetakse kirjalikke teavitusi. Trahvimine on kõige äärmuslikum meede ja õnneks ei ole siiani kedagi tarvidust olnud trahvida," ütles mupo pressiesindaja Meeli Hunt reedel ERR-ile.

Tema sõnul püüab mupo hooletuid omanikke mõjutada eelkõige heaga.

"Võtame kinnistu omaniku või haldajaga ühendust ja teavitame probleemist. Kui antud lubadust ei täideta, võetakse uuesti ühendust ja kui ka see ei aita, on võimalik teha kirjalik teavitus. Kui ka see ei aita, siis ettekirjutus, kus on kohustuse täitmiseks antud mõistlik, lühim tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud," selgitas Hunt. "Ettekirjutusega võib määrata ka sunniraha, juhul kui määratud tähtajaks on koristus ikka tegemata," lisas ta.

Küsimusele, miks linna korrakaitseüksus kõnniteed puhastamata jätnud kinnistusomanikke trahvinud ei ole, vastas Hunt, et trahvimine on äärmuslik meede. "Eesmärk on tagada kõnniteedel kiiresti heakord ning teavitada kohustatuid isikuid, kui nad on kohustuse unarusse jätnud," lisas ta.

Samas on praeguseks tehtud haldusmenetluses sadu teavitusi, näiteks ainuüksi kesklinnas on saadetud puhastamata kõnniteede kohta 68 ja jääpurikate kohta 118 märgukirja, märkis Hunt.

Kesklinna piirkonna peainspektor Jaanus Kivi ütles pressiesindaja vahendusel, et vanalinna tänavate olukord on praegu hea, kuna sealt on lund intensiivset välja veetud ja kõige käidavamad tänavad - Viru, Harju ja  Vene ning Raekoja plats – heas seisus.

"Probleemid on aga puitmajade piirkonnas, kus on kohati äärmiselt kitsad kõnniteed ja lund pole mujale paigutada, kui sõiduteele. Teine selle kandi häda seisneb selles, et alla kümne korteriga majades puudub korteriühistu, kes maja haldusteemadega, sealhulgas ka koristusega, tegeleks. Kui leidub mõni aktiivne elanik, siis on hästi. Tihti on aga korterid välja üüritud ja omanikud elavad välismaal ning siis ei tunne asja vastu keegi huvi. Või on tegemist eakate inimestega, kes ei suuda koristada," tõdes mupo esindaja.

"Nagu meedias lugeda, on olukord ebarahuldav Mustamäel ja ka Haaberstis, kus lepingupartnerid pole kohustusi suutnud täita," lisas ta.

Piirkondlikud inspektorid kontrollivad ja tunnustavad

Hunt selgitas, et mupo piirkondlikud inspektorid töötavad linnaosa valitsuste juures ja neid on olenevalt piirkonna suurusest linnaosas kaks kuni neli, näiteks Lasnamäel töötab neli inspektorit.

"Piirkonnas töötavad inspektorid peavad tegelema kõigega, mis nende piirkonnas järelevalvet vajab - alates koristamata kõnniteedest, prügist, koertest-kassidest kuni inimestevaheliste tülide ja autoromudeni välja. Tööst neil kohe kindlasti puudust ei ole. Võiks öelda, et piirkonnainspektorid ongi universaalsed probleemide lahendajad. Samas tunnevad nad oma piirkonda sügavuti ja teavad paljuski ette, kus on iga-aastased murekohad  või kus kõige tublimad tegijad," märkis Hunt.

Hunt rääkis ka sellest, et mupo premeerib tublisid lumekoristajaid: "Piirkondlikud inspektorid ja ka patrull annavd tublimatele lumekoristajatele, keda nad tänaval näevad tööd rügamas, mupo kommikoti koos väikese meenega. See on saanud päris toredat tagasisidet, inimestel on väikesest tunnustusest ja märkamisest hea meel. Ühel meesterahval Mustamäel, kes vapralt lumevallide vahel möllas, tulid lausa pisarad silma."

Svet kutsub koristamata tänavatest teatama

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles ERR-ile, et praeguse kõnniteede puhastamise olukorraga ei saa kõikjal linnas rahul olla ning ta kutsus kõiki hooldamata kõnniteedest mupole teada andma.

"Ma kutsun Tallinna elanikke - kui te näete kuskil hooldamata kõnniteelõike - andke sellest teada! Ja mitte Facebookis, vaid helistades munitsipaalpolitseis numbrile 14410," rääkis Svet. "Küll siis munitsipaalpolitsei ametnikud võtavad selle kinnistu omanikuga ühendust, tuletavad talle meelde tema kohustusi. Tavaliselt enamus inimesi selle peale ärkavad ja teevad oma kõnniteed puhtaks. Kui aga mõni ignoreerib oma kohustust, ei korista endale kuuluvat kõnniteed, siis on linnal võimalus teha ettekirjutus ja selle mittetäitmise puhul ka trahvi," lisas ta.

Tema selgituste kohaselt vastutab eraomanikule kuuluva kinnistu ja sõidutee vahele jääva kõnnitee hooldamise eest kinnistu omanik. Kui aga kõnnitee asub linnale kuuluva objekti juures, milleks on sageli näiteks rohealad või kui kõnnitee asub seal, kus ei ole erakinnistuid - näiteks suuremate magistraalide ääres - siis vastutab selle hooldamise eest linn. Lisaks aitab linn eraomanikel mõnedel tsentraalsematel tänaval kõnniteid hooldada, kuna nende kasutus on niivõrd intensiivne. "Ja mõnes kohas on juba ka sõlmitud erakinnistute omanikega lepingud, kes ostavad oma teenust linna partnerilt selleks, et vältida topelt tööd," lisas Svet.