Prantsusmaa alustas EL-i eesistumist, Macron lubas arengut

Foto: SCANPIX/SIPA

Prantsusmaa alustas uuest aastast Euroopa Liidu eesistumist. Seekord langeb eesistumine kokku presidendivalimistega, mis toimuvad Prantsusmaal aprillikuus.

Prantsusmaa tuntud maamärgid, nagu Eiffeli torn, Louvre või Triumfikaar, kaunistati uue aastaga saabunud Euroopa Liidu eesistumise puhul sinise värvi ja kuldsete tähtedega. President Emmanuel Macron kinnitas peamiselt koroonapandeemiast kantud uusaastatervituskõnes oma pühendumust Euroopa Liidule.

"Te võite olla kindlad mu pühendumuses muuta see hetk, mis toimub kord 13 aasta tagant, progressi ajastuks teie jaoks. Arenguks meie piiride kontrollimisel, meie kaitsmisel, kliimaüleminekul, naiste ja meeste võrdõiguslikkuses, Aafrika kontinendiga uue alliansi loomisel, interneti suuremate platvormide parimaks järelevalveks ja Euroopa kultuuris," lausus Macron.

Eesistumise ajal toimuvad Prantsusmaa presidendivalimised, mistõttu on kriitikud juba süüdistanud Macroni eesistumise rakendamises oma tagasivalimisvankri ette. Samas ei ole Macron ametlikku tagasivalimiskampaaniat veel alustanud.

See ei sega populiste, kes nõudsid sõjakangelastele pühendatud Triumfikaarelt Euroopa Liidu lipu eemaldamist. Valerie Pecresse, kes küsitlustes on tõenäolisim vastaskandidaat Macronile, säutsus – jah Euroopa juhtimisele, kuid ei prantsuse identiteedi kustutamisele!

Trikoloor ongi tänaseks eemaldatud.  Presidendipalee teatel pidigi see vaid kaks päeva Prantsuse trikoloori asemel olema.

Euroopa tasandil on oluline, kuidas kujunevad Emmanuel Macroni suhted Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga, kelle ülesanne on käesolevast aastast hoida ka Saksamaa äsja alanud demokraatlike suurriikide ühenduse G7 tüüri. Mõlemad on avaldanud soovi luua tugevat ja teistest sõltumatut Euroopat.

"Kasutame eesistumist selleks, et see riikide ühendus muutuks pioneeriks. Pioneeriks kliimaneutraalsel viisil äri tegemiseks ja õiglasemaks maailmaks;" ütles Scholz.

Prantsusmaa juhtis Euroopa Liitu ka 2008. aastal, kui Venemaa ründas Gruusiat. Just toonane Prantsuse president Nicolas Sarkozy oli see, kes nägi augustikuises sõjas võimalust tõusta rahvusvahelisele püünele ja vahendas relvarahu.

Gruusia territoriaalne terviklikkus on siiani lahendamata, kuid Prantsusmaa presidendi soov olla rahvusvahelises plaanis tunduvalt olulisem on endiselt alles. Ja Emmanuel Macron on varemgi teinud Euroopa liikmesriikide jaoks üllatavaid avaldusi, näiteks Venemaaga suhete soojendamise teemal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: