416 päeva tagasi avaldas Õhtuleht artikli sellest, kuidas haridus- ja teadusministeeriumi autojuht ministri lastele kooli- ja huvisõite tegi.

427 päeva pärast loodavad riigiprokurör Denis Tšasovskih ning Mailis Repsi kaitsja vandeadvokaat Paul Keres pidada oma viimased kõned enne, kui kohtunik otsuse langetab.

"Arvestades menetlusosaliste koormust ja hõivatust muude menetlustega, võib sellega rahule jääda," ütles Tšasovskih pärast eelistungit, kus kalendrisse suruti ligi 50 istungipäeva.

Kõrvaltvaatajale näis see otsekui tuntud pilkelaul. Ühele ei sobinud neljapäev, teisele ei passinud reede. Esmaspäeva kohta ütles Keres, et siis ei tohiks tunnistajaid üle kuulata, vähemalt juhul, kui reede töine tuleb. Teisipäeva ja kolmapäeva kriipsutasid maha nii kaitsja kui ka süüdistaja, sest siis läheb edasi tähtis Tallinna Sadama protsess. Üks ühel pool, teine teisel pool lauda osalevad selles protsessis nii Keres kui ka Tšasovskih.

Viimane märkis, et Tallinna Sadama istungid kipuvad ära jääma ning sellisel juhul võiks Repsi asja kiiremini arutada. Keres sellega päri ei olnud, pealegi ütles Harju maakohtu kohtunik Märt Toming, et temagi kalender on tihe – ühtekokku 17 kriminaalasja ja terve rida tsiviilasju pealekauba.

Kuupäevade paikaloksutamine kulges iseenesest sõbralikult. Hõivatud inimesed arvestasid üksteise puhkuste ja Paul Kerese sünnipäevaga. Kui viimased istungid olid veel jagada ja kalendris pöörati ette 2023. aasta märtsikuu, märkis keegi pisut lõbustatult, et 5. märtsil on riigikogu valimised. Kohtusaaga viimased päevad on ka üsna tinglikud, sest põhjuseid, miks üks või teine istung võib edasi lükkuda, on kümneid.

Keres soovib ligipääsu Laidmetsa e-postkastile

Näiteks Paul Keres tegi esialgu ettepaneku ka reedene eelistung tulevikku lükata. Vandeadvokaat märkis, et Repsi kriminaalasi on nõnda keeruline ja mahukas, et korraliku kaitseakti koostamine nõuab veel aega.

Denis Tšasovskih ütles seepeale, et 12 toimikutäit materjale ning see, et kaitsja plaanib kohale kutsuda 40 tunnistajat, ei muuda kohtuasja veel ülemäära mahukaks. Keerukas ja mahukas oli prokuröri sõnul näiteks maadevahetuse kohtuasi.

Sellega seoses on paslik meenutada, et Märt Tominga jaoks pole Reps sugugi esimene eksminister, kelle üle kohut mõista. 2009. aastal koostas ta muljetavaldava 266 lehekülje pikkuse kohtuotsuse, mis teatas selgelt ja niimoodi, et see hiljem ka riigikohtus vett pidas: endine keskkonnaminister Villu Reiljan on süüdi selles, et ta Rävala puiestee müügiprotsessis 1,5 miljonit eurot pistist küsis.

Aga Keresel oli teinegi mure. Selleks, et tõendada Mailis Repsi süütust, vajab ta enda sõnul dokumente, mida pole veel kätte saanud. Muu hulgas soovib Keres endale saada viie e-postkasti sisu. Riigi Infosüsteemi Ametilt on ta välja küsinud kõik, mis peitub haridus- ja teadusministeeriumi endise kantsleri, endise osakonnajuhataja, praeguse osakonnajuhataja ning kahe autojuhi e-postkastides. Esialgu ütles amet ära, kuid Keres loodab, et esmaspäeval saab ta soovitu kätte.

Kokkuvõttes sai vandeadvokaat kaitseakti koostamiseks lisaaega kuni 24. jaanuarini.

"Me lihtsalt esitame nüüd pisut vähemdetailse kaitseakti, kui me oleksime soovinud, kuid kui see kohut rahuldab, siis me võime seda teha," sõnas Keres pärast istungit.

Teine eelistung toimub pea nädal aega hiljem ehk 31. jaanuaril ning prokuröri avakõne kõlab 7. veebruaril.

Süüdistuse järgi näppas Reps kuue töötaja tööaega

Prokuratuur süüdistab Mailis Repsi kahe seadusepunkti järgi. Esiteks omastamises ametiisiku poolt.

Praktikas tähendab see, et väidetavalt käskis Reps ministeeriumi töötajatel tegeleda oma lastega, kasutas ebaseaduslikult ministeeriumi kütusekaarti, ühtlasi olevat ta ministeeriumi raha eest ja ministeeriumi ruumides sünnipäeva korraldanud.

Teiseks süüdistatakse Repsi kelmuses, mis seaduse keeles tähendab "teisele isikule varalise kahku tekitamist niimoodi, et talle luuakse millesti vale ettekujutus."

Prokuratuuri hinnangul saavutas Reps just kelmuse teel selle, et ministeerium soetas talle koju kohvimasina, tasus lapse lennukulud, maksis restoranis peetud sünnipäeva ja Rally Estonia aegse majutuse eest.

Denis Tšasovskihi sõnul ootas ta oma süüdistusaktile hulgaliselt etteheiteid ning oli suisa üllatunud, kui leebelt kaitsja selle vastu võttis. Siiski palus Keres kohtunikku, et ministeeriumi töötajatega seotud süüdistused menetlusest kõrvale jäetaks.

Prokuratuur nimetab oma süüdistuses kuut ministeeriumi töötajat, nende hulgas kaht autojuhti, kolme nõunikku ning ministeeriumi Tallinna esinduse endist juhti. Neile kõigile olevat Reps andnud niisuguseid korraldusi, mis tegelikult nende töölepingusse ei puutu.

Paul Keres juhtis tähelepanu, et mitte ühegi töötaja puhul pole prokuratuur märkinud, millal täpselt mingi korraldus anti. Selle asemel seisavad süüdistusaktis mõne kuu kuni mõne aasta pikkused ajavahemikud ning väide, otsekui oleks korraldusi antud regulaarselt.

Vandeadvokaat ütles, et niimoodi pole tal võimalik õigustavaid argumente leida. Oleks prokuratuur väitnud, et autojuht täitis kindlat ministri korraldust neljapäeva õhtul kell 23, võinuks Keres enda sõnul vastata, et minister viibis eelarveläbirääkimistel ning autojuhi kasutamine oli paratamatu. Üldiste ajavahemike vastu taolisel moel minna ei saa, selgitas Keres.

Tšasovskih on oma süüdistusakti kvaliteedis veendunud. "Riigikohtu praktikast tulenevalt võivad kuriteod olla tuvastatud ka ajavahemiku täpsusega, mitte sekundi täpsusega," ütles prokurör.

Sama meelt oli ka kohtunik, kes võttis süüdistusakti kogu selle ulatuses menetlusse. Paul Kerese vastuväidetele vaatamata võttis ta menetlusse ka haridus- ja teadusministeeriumi ligi 120 000-eurose tsiviilhagi.

Ministeerium: Reps võis meie arvelt rikastuda

Keres tuletas meelde, et prokuratuuri süüdistuses kasutas Reps ministeeriumi vara kõigest 7500 euro eest. Ta märkis, et kui kannatanu piirduks oma nõudmises selle summaga, võiks õiguslikult edasi vaielda, kuid 16 korda suurema hagi esitamist Kerese hinnangul seadus ei luba.

Haridus- ja teadusministeeriumit esindab selles vaidluses Ellex Raidla partner Marko Kairjak. Tema sõnul peidab ministeeriumi hagi kaht erinevat nõuet. Neist üks puudutab ministeeriumile tekitatud kahju, teine Mailis Repsi väidetavat alusetut rikastumist.

Kairjak märkis, et olgu see ametiauto või töötajate kasutamine enda hüvanguks, kohvimasina kojuviimine või riigi raha eest sünnipäeva pidamine – kui mõni neist asjadest leiab kohtus tõendamist, siis sel juhul kandis ministeerium kahju ning Reps sai ebaõiglaselt rikkamaks.

"Peab arvestama seda, et prokuratuuri arvutused hõlmavad esitatud süüdistust ehk süüdistusakti ning selleks summaks saab olla konkreetselt antud koosseisu tegudega seotud summad," selgitas Kairjak. "Samas võimalikku kahju, mida on põhjustatud tsiviilõiguslikus mõttes, see ei hõlma."

Suuremad summad pärinevad Kairjaki sõnul peaasjalikult ministeeriumi mikrobussi ja töötajate kasutamisega seotud juhtumitest.

Lihtsustatult peitub ministeeriumi arvutuses mõte, et kui Reps poleks ministeeriumi mikrobussi isiklikuks tarbeks kasutanud, pidanuks ta endale ise bussi ostma.