Teadusnõukoda: piirangute leevendamisele võiks mõelda, kui haiglakoormus langeks alla 100

Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets tutvustas valitsusele nõukoja liikmeid
Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets tutvustas valitsusele nõukoja liikmeid Autor/allikas: Stenbockimaja/Flickr

Värske teadusnõukoja liikmete hinnangul võiks omikroni leviku suhtes ettevaatlikult optimistlik olla ja piirangute leevendamisele mõelda siis, kui nakatunute arv haiglates langeks alla saja. Reede hommikul vajas just koroona tõttu haiglaravi 169 inimest.

Reedel toimus valitsust nõustava uue teadusnõukoja ja ajakirjanike esimene kohtumine. Alustuseks teatas nõukoja uus juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, et teadusnõukoda hakkab ka tulevikus avalikkusega suhtlema, kuid teeb seda ettevaatlikumalt.

"Meie töö edukust selle valitsust nõustava koguna ei hinnata mitte selle järgi, kui suured sõbrad me oleme ajakirjandusele või kui tihti me välja paistame, vaid selle järgi, kui hästi, kiiresti ja efektiivselt valitsus ja Eesti ühiskond sellest probleemist jagu saab. Ja kõik meie suhtlused on selle eesmärgi täitmisele suunatud," ütles Maimets kohtumise alguses.

Küsimusele, kas praeguses nakatumisnumbrite kasvu, aga haiglaravi vajaduse samaks jäämise tingimustes tuleks piiranguid pigem leevendada või hoopis karmistada, Maimets vastata ei soovinud. "Me sõlmime töölepingud alles järgmisel nädalal, aga on teada ka töölepinguga kaasas käivad tööülesanded, mida me teeme ja mida me ei tee. Ja seal on ka üks lause sees, et meile ei ole antud avalike ülesannete täitmist," rääkis Maimets.

"Me ei ole kindlasti see nõukogu või see grupp inimesi, kes kehtestab mingeid piiranguid või tühistab mingisuguseid piiranguid. Sest meil ei ole selleks seaduslikku õigust olemas. Keegi ei ole meile selleks voli andnud. Küll aga, kui meie käest küsitakse nõu, siis ma saame anda. Selleks on sellised pooltargumendid ja vastuargumendid ja need, kellele on antud voli ja kohustus otsustada, see on sotsiaalministeerium, see on terviseamet, ministrid muidugi ja valitsus, nemad siis nende argumentide pealt teevad oma otsuse, mis on neil seaduse järgi kohustuslik," lisas ta.

Siiski ütlesid teadusnõukoja uued liikmed, et nad on ettevaatlikult optimistlikud omikroni tüve leviku osas. "Meil on selliseks ettevaatlikuks optimismiks alust. Omikroni tuleku tagajärg võib-olla see, et tõepoolest ta läheb üles, läheb alla ja sellega me oleme kõik karjaimmuniseerunud," rääkis molekulaarimmunoloogia professor, bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja Pärt Peterson.

Maimets lisas, et tulemus peaks varsti selge olema. "Me kõik vaatame praegu ärevusega neid tõusvaid nakatumisnäitajaid ja tõepoolest, arvatavasti paari nädala jooksul on selge, kas sellega kaasneb hospitaliseerimise tõus või ei kaasne, nagu Lõuna-Aafrika Vabariigi ja mõnede teiste, Inglismaa, Taani, näited on olnud," rääkis Maimets.

"Eks me kõik loodame selle peale, et sellega ei kaasne hospitaliseerimise tõus, siis me võiksime öelda, et ongi väga hästi. See tuleb ja loomulikul teel vaktsineerib ära ka need inimesed, kes muidu vaktsineerimisest keelduksid. Aga võib minna ka vastupidi. Võib tulla ka haiglakoormuse tõus. Ja siis loomulikult ei jää muud üle, kui tuleb tõkendeid ette panna," rääkis Maimets.

Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse vanemarst, talituse juhataja Mait Altmets lisas, et piirangute leevendamise kohalt on oluline number sada koroonahaiget haiglas. "Kus me haiglavaates ei peaks midagi piirama, on see, kui kõik patsiendid, kes haiglaravi vajavad, mahuksid ära nakkushaiguste vooditele. Neid on meil kuskil sadakond Eestis," rääkis Altmets.

"Saja juures oleks meie põhiravitegevused tagatud. Ka ei oleks ülekoormust kuskil mujal või ei oleks piiranguid kas intensiivravi mõttes või tööjõu mõttes. Kui mõelda eelmisele vabamale perioodile, siis patsientide arv langes ka seal alla saja isegi, kus sai üsna rõõmsalt elu jälle uuesti nautida. Aga kas me päris sellisesse tavanormaalsusesse üldse tagasi jõuame, selles ma ka päris kindel ei ole," lisas Altmets.

Küsimusele, kas ka ülejäänud teadusnõukoda arvab, et nakatunute arv alla saja võiks olla meie siht, millest alates oleks hästi, vastas teadusnõukoja juht jaatavalt. "Ma arvan, et doktor Mait Altmetsa arvamus on niivõrd selgelt kompetentne selles küsimuses, et ma ei näe küll kedagi, kes vastu vaidleks," sõnas Maimets.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda lisas, et oluline on ka jälgida esmatasandi perearstiabi võimekust patsientidega toime tulla. "Kui patsientide hulk on nii suur, kes põevad ja abi vajavad, et see takistab ka teistel patsientidel arsti juurde pääsu, ehk et me ei suuda lihtsalt, meie võimekus ei kannata seda välja. Siis on see koht, kus me ikkagi peame pisut kontakte piirama," märkis Kalda.

"Kui me tuleme toime, see sõltub ju sellest hästi palju, ja kui me juba toimime hästi või rahuldavalt, nii et kõik, kes vajavad arstiabi, saavad seda arstiabi, siis on ju hästi, siis me võime ju rääkida ka piirangute leevendamisest või sellest, et me elu normaliseerub tagasi," rääkis Kalda.

Küsimusele, kas omikroni tüve leviku taustal oleks ka mõistlik piirata eneseisolatsiooni pikkust lähikontaktsetele, vastas Maimets jaatavalt. "Eile valitsus tuligi allapoole sellega ja see argument oligi täpselt see, et seitsme päevaga saadakse juba üle 96 protsendi sümptomitest kätte. Riskime seal ainult kolme protsendi nägemata jäämisega. Tõepoolest on täiesti loogiline, et kui me edaspidi näeme, et see päevade arv, kuna me kõiki nägema hakkame, läheb vähemaks, siis on täitsa mõistlik kaaluda viit päeva tõesti," rääkis Maimets.

Teadusnõukoja liikmed on Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets, Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja Pärt Peterson, Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ning Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: