Hooldekodude hinnatõus on igakevadine nähtus: niipea, kui pensionid indekseerimise tulemusel tõusevad, kerkivad ka hooldekodude teenusehinnad. Ehkki kõikmõeldav eluks vajalik on juba kallinenud, alates elektrist ja toasoojast, lõpetades toidu ja kütusega, pole pääsu ka hooldekodude hinnatõusust. Sest eks nendegi teenust mõjuta kerkinud hinnad.

Mõned vallad on oma hooldekodude uue hinnakirja juba kokku leppinud ja välja pannud, teistes seisab see veel ees. Näiteks Kolga-Jaani hooldekodus kerkis üldhooldusteenuse kohatasu 820 eurolt 900-le. Koeru hooldekeskuses aga hakkab koht maksma senise 860 euro asemel aprillist 920 eurot. Dementse eaka hooldamine on kulukam: senise 1035 euro asemel on see kevadest alates 1085 eurot.

Kui paljudes hooldekodudes sõltub teenuse hind sellest, kas inimene saab toas olla omaette või peab seda jagama veel ühe-kahe hooldatavaga, siis Koerus on hinnakiri ühtne ja toad ühe- kuni neljakohalised.

"Hinnakiri on üks, sest see võimaldab inimesi liigutada, nii et pole vaja uut lepingut teha, kui väiksem vabaneb, vaid saab inimese sinna ümber kolida," põhjendab Koeru hooldekeskuse juhataja Terje Teder.

Koerus on hooldusel 215 inimest, neist 60 tavalisi eakaid ja 46 dementseid. Ülejäänud on erihoolekandeteenusel ehk psüühiliste erivajadustega inimesed, kelle kohatasu maksumus on veel suurem ning kerkib samuti, ent enamiku sellest kompenseerib riik, mistõttu omaosaluse määr 269 eurot hooldatava jaoks ei tõuse.

Teder tunnistab, et nad on oma uue üldhooldusteenuse hinnakirjaga natuke ämbrisse astunud ja ennast nurka mänginud.

"Oktoobris kinnitati meie hinnatõus ära, et 1. aprillist tõuseb, kui suured elektriarved polnud veel saabunud. Oleme nüüd üsna murelikud, kuidas hakkama saada," ütleb Teder. "Meil ei olnud väga suur hinnatõus, 40-50 eurot ainult."

Ta tõdeb, et kui detsembrikuu arvet otsustamise ajal juba teadnud oleks, tõstnuks nad kohatasu pigem 100-150 euro võrra.

"Arvestasime välja, et ainult elektrienergiat maksab klient 45 eurot. Aga tõuseb ka küte, toiduainete hinnad viib üles see elektri kallinemine, kahjuritõrje ja turvasüsteemideni välja," loetleb Teder.

Nüüd ongi hooldekodu lõhkise küna ees: reeglina tõstavad nad hinda korraliselt ja üks kord aastas, praegu pole aga välistatud üks erakorraline hinnatõus lisaks.

"Kuna alles arved tulid, tegeleme kalkuleerimisega, kas peame minema seda teed, et erakorraline hinnatõus teha. See võimalus on olemas. Aga loodame, et riigilt tuleb abi elektri poolelt," lisab Teder.

Koeru hooldekeskus on oma ettepanekud sotsiaalkindlustusametile (SKA) edastanud, sealt peaksid need erialaliidu koosolekule jõudma, mis järgmisel nädalal küsimust arutab.

Ta ütleb, et ehkki iga-aastane korraline hinnatõus pole suur, leidub igal aastal ometi üks-kaks klienti, kelle lähedaste jaoks see liiast on, nii et nad asuvad oma hooldamist vajavale sugulasele kas odavamat kohta otsima või viivad ta tagasi koju.

Valitsus arutab kompenseerimisvõimalust järgmisel nädalal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles valitsuse pressikonverentsil välja, et otsib võimalust, kuidas energiahinnatõusu hooldekodude hinnatõusu valguses kompenseerida, et see tavapärasest kõrgem ei tuleks.

Kui palju ja kuidas täpselt hooldekodu hinnakirjast kompenseerida, on veel lahtine. Sotsiaalministeeriumi korrustel käib intensiivne arvutamine ja arutelu, mistõttu ei oska Riisalo konkreetseid numbreid veel välja käia.

"Alles arvutame, kui palju ja mida on vaja ja võimalik kompenseerida. Detsembris sai hooldekodude vahel läbi viidud küsitlus, selle põhjal tehtud analüüs ütles, et hinnatõus oli keskmiselt üheksa protsenti, mida teenuseosutajad kavandasid. Kui me nüüd kolmapäeval referentsgrupiga rääkisime, oli võimalik välja võtta, et detsembri energiatõusu kompensatsioon oleks ca kümme protsenti teenuse kohahinnast. Selle kahe info pinnalt püüame täpsustada ja disainida võimalikku meedet," ütleb Riisalo.

Ta lisab, et ehkki energiaarved tulevad kõrgemad ilmselt ka järgmistel kuudel, ei pruugi need olla enam sama krõbedad kui detsembris.

"Me soovime, et teenusepakkujad ei mängiks börsil, vaid tarvitaks fikseeritud hinnaga elektripaketti. Praegu muidugi on seda kahjulikum sõlmida kui suvel, aga mis tahes meedet disainides tuleb silmas pidada nii tänast abistamist, aga ka pikka perspektiivi. Võtame arvesse mitmeid nüansse, milline see meede võiks olla," lisab Riisalo.

Tavaliselt on hooldekodude iga-aastane hinnatõus jäänud suurusjärku seitse-kaheksa protsenti. Riisalo ütleb, et valitsus pole kunagi seda kompenseerinud, mistõttu ka nüüd kavandatav abi saab olla vaid ajutise iseloomuga ja mitte kogu hinnatõusu kattev.

"Kui midagi kompenseerime, siis selleks, et teha inimeste olukorda lihtsamaks perioodil, kui pead maksma koduenergiat ja ka hooldekodu koha maksumust, mis on seotud energia hinnatõusuga," ütleb Riisalo.

Juba nädalavahetuse jooksul peaks ajutine toetusmeede mingit kuju võtma hakkama, et see järgmisel nädalal valitsuskabinetti saaks jõuda.

"Järgmisel nädalal panen konkreetse ettepaneku lauale," kinnitab Riisalo.