Kui palju on Eestis selliseid inimesi, kelle konto seis on enne palgapäeva täiesti nullis?

Täpselt ei hakka ütlema, aga mõned aastad tagasi me küll ühe krediidivõimekuse analüüsi käigus sellise analüüsi tegime. Neid inimesi on väga-väga-väga palju.

Te olete ise ühes varasemas intervjuus öelnud, et see, mis praegu toimub, ei ole tavaline turumajandus, vaid sellel turul on ikkagi moonutajad. Mismoodi sellises olukorras teie hinnangul oleks arukas kodumajapidamisi toetada? Kas me peaksime tegema nii, nagu Norras, kus riik sisuliselt võtab vastutuse ja ütleb, et see ei ole normaalne olukord ja mingist hinnapiirist alates tullakse inimesele appi? Või nii nagu Eestis, kus inimesed analüüsivad oma sissetulekuid ja lähevad siis paber näpus kohalikku omavalitsusse abi küsima?

Kas see tänane lahendus on kõige parem, see on poliitiline otsus. See on alati poliitilise valiku koht, sest iga asi, mida me kellelegi kompenseerime, tuleb kellegi teise - kas mõne ettevõtte või eraisiku - arvelt.

Täna riigieelarves vähemalt teoreetiliselt peaks tulema kõrgem käibemaksu laekumine ja tegelikult peaks ka riigi omanduses olevad energiaettevõtted tegema hea tulemuse. Mingil määral on võimalik ümberjaotust teha ja toetada.

Ma ikkagi pigem olen seda meelt, et käibemaksu alandamine võiks olla hea tööriist, mis leevendaks kõigil olukorda.

Ma olen kuulnud retoorikat, et käibemaksu ei peaks langetama sellepärast, et siis võidavad ka rikkad. Ma küsiks vastu, et kas siis nii-öelda rikkad või Eesti keskklass on need, kellelt on õigustatud kõik justkui ära võtta. Kus meil selline loogika tekib, et ühtedele peame andma rohkem ja teistele ei pea üldse midagi andma?

Mis teie vaade on, kuidas me üldse jõudsime sellisesse olukorda, kus me praegu oleme? Kus on tehtud valed otsused? Kes need tegi? Kes on süüdi?

Antud juhul ei ole ühte põhjust. Me näeme ju korraga nii seda, et meil on piirkonnas puudu tootmisvõimsust, meil on piirkonnas puudu ülekandevõimsused. Hinnad oleksid siis palju võrdsemad kogu Skandinaavia, Baltikumi ja lähiriikide piirkonnas. Samal ajal on tõusnud CO2 tasu ja üles läinud gaasi hind, mis on selline n-ö tagavaralahendus energia lõpptootmiseks. Meil on päris mitu asja korraga juhtunud.

Kas rohepööre on olnud liiga rutakalt ja liiga naiivselt korraldatud?

Ma ütlesin seda vist kolm kuud tagasi, et rohepööre saatis meile esimese arve. Ma vist ise ei arvanud, et see nii prohvetlikuks osutub. Need arvud on suuremad, kui ma kartsin. Kas rohepööre on olnud liiga kiire? Ega meil planeedina valikuid ei ole küll, aga ma arvan võib-olla on hoopis olnud natuke liiga aeglane. Me oleks pidanud tänaseks omama palju rohkem tuuleparke selle tempo juures, kuidas me tahame põlevkivist väljuda. Võib-olla me oleme rohelise agendaga liikunud liiga aeglaselt ja pruunist väljumise agendaga liikunud liiga kiiresti.

Detsembrikuine inflatsioon oli aastatagusega võrreldes 12,2 protsenti. Loomulikult energia oligi põhiline mootor, mis seda vedas. Paljudesse toodetesse ei ole tegelikult energiahinnad veel jõudnud. Paljudel ettevõtetel on fikseeritud lepingud, nagu ka eraisikutel. Need saavad ühel hetkel läbi, uued on palju kallimad. Kas teie usute, et kevade lõpuks, suve lõpuks on inflatsioon meile tavapärases rahulikus rütmis tagasi?

Mis juhtub 12 kuuga, on see, et kui uus uus hinnatase, kuhu oleme hüpanud 12 kuud kestab, siis on inflatsioon sellel hinnatasemel null. Nii et 12 kuuga ennustus justkui iseenesest täitub niikuinii. Kui ta siis nüüd uuesti veel edasi hüppab, siis tekivad meil küll mingid probleemid. Aga inflatsioon ei rauge. Aga tänu sellele, et meil saab üks aasta tsükkel täis, siis vähemalt 12 kuu vaates võiks näha ju tegelikult rahunemist. Kui nüüd tekivad järjekordselt mingid teistsugused šokid, mis neid energiahindasid konkreetselt veel edasi üles ajavad, siis muidugi kestab veel kauem. Aga ma väga tahaks loota, et me oleme selle kõige suurema tipu ära näinud ja ikkagi äkki leitakse siis ka poliitilist tahet mingeid muutusi teha.

Nagu te ütlete, kiireid lahendusi sellele energiakriisile tegelikult ei ole. Kas energiahinnad jäävadki kõrgele nüüd? Mis see tähendab siis?

Kui tulevad juurde tootmisvõimsused, siis ma arvan, et see olukord ikkagi mingil määral laheneb. Me kindlasti ei jõua tagasi nendele hinnatasemetele, millega me oleme harjunud, aga ma väga tahaks uskuda, et me selliseid kõrgpunkte nagu 1000 näeme me väga-väga harva.