Ida-Virumaa loomaparki tuuakse üha enam haigeid metskitsi

Aina rohkem on loomakaitsjad saanud talvekuudel infot seni veel tuvastamata põhjustel uimaseks muutunud metskitsede kohta. Inimesi mitte pelgavatest loomadest palutakse teavitada asjatundjaid ja mitte hakata nende eest ise hoolitsema, sest siis on tõenäosus looma elu päästa suurem.
Viimasel kolmel talvel on Ida-Virumaale Päite loomaparki toodud Eesti erinevatest kohtadest metskitsi, kes käituvad kummaliselt. Praegu on selliseid kabritsaid loomapargis viis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui nad tulevad inimese juurde väga sõbralikult, nagu koerad, on see juba väga halb märk. Nad ei karda midagi ja käituvad apaatselt, nad ei söö ega joo iseseisvalt. Me anname neile spetsiaalset rohtu ja toitu ning esimestel päevadel anname seda käest," rääkis Päite loomapargi omanik Ksenia Klotškova.
Kuigi ühe metskitse lahkamine näitas surma põhjuseks kopsupõletikku, on Ksenia Klotškova arvates kurja juur hoopis mujal.
"Me mõtleme, et see on rapsimürgistus. Talvel kasvab raps ning loomad otsivad midagi rohelist süüa ja kahjuks see, mida nad söövad, on raps," ütles Klotškova.
Imelikult käituvatest metskitsedest palutakse teada anda spetsialistidele, sest teadmatuses võidakse head soovides loomale hoopis halba teha.
"Mõned inimesed võtavad koju, annavad süüa leiba, saia, õuna ja pärast helistavad, et loom tunneb end aina halvemini ja halvemini. Ning lõpuks ta sureb ära," sõnas Klotškova.
Mahakantud hobuste päästmisest alguse saanud Päite loomapark on võitnud ka metsloomade eest hoolitsejate usalduse.
"Meil on suur kogemus ja kõik loomapäästegrupid ütlevad, et meil tuleb hästi välja ja me oleme parim hoiukodu nende loomade jaoks," ütles loomapargi perenaine veel.
Metskitsed, kelle elu suudetakse loomapargis päästa, lastakse tagasi loodusesse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov