Politico: Saksamaa teeb USA-ga julgeolekupoliitikas üha vähem koostööd

Veebiväljaanne Politico kirjeldab, kuidas Saksamaa toetab avalikult Ukrainat, kuid kulisside taga Berliini toon muutub. Saksamaa eeldab, et ei saa julgeoleku tagamisel toetuda enam täielikult USA-le, kuna Washington keskendub nüüd üha rohkem Aasiale.
Saksamaa liitlased lootsid, et Olaf Scholzi uus koalitsioon võtab Moskva suhtes karmima hoiaku. Koalitsiooni kuuluvad ka Venemaa-kriitilised rohelised. Viimased päevad näitasid, et optimismiks pole siiski põhjust, hindas Politico.
Washington proovib näidata, et lääneriigid on Venemaa hirmutamise taktika vastu ühtsed. Saksamaal on aga energia- ja ärihuvide tõttu iseseisvad eesmärgid.
Avalikult siiski Saksamaa toetab Ukrainat. Kantsler Olaf Scholz kinnitas kolmapäeval, et riik on pühendunud Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Reaalsuses on Berliini toon teine.
Suurbritannia saadab ukrainlastele erinevat relvastust. Saksamaa keeldub isegi vintpüsside tarnimisest. Selle asemel proovib Berliin Moskvat rahustada. Saksamaa ametnikud ja poliitikud ei toeta Moskva-vastaste sanktsioonide väljatöötamise raames Venemaa eemaldamist ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT. See muudaks Venemaalt nafta ostmise äärmiselt keeruliseks.
Saksamaa tahab hoopis Ukraina kriisi lahendamiseks taastada diplomaatilist protsessi, mida tuntakse Normandia formaadina. See hõlmab Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad, Ukrainat, kuid mitte USA-d.
Saksamaa eemaldumine USA-st algas juba Iraagi sõja ajal. See hoogustus Donald Trumpi presidentuuri ajal, märkis Politico.
President Joe Biden proovib Saksamaaga nüüd suhteid parandada. Ta loobus seetõttu ka sanktsioonidest Nord Stream 2 suhtes. Saksamaa eliiti see täielikult ümber ei veennud.
"USA kiire lahkumine Afganistanist rikkus veelgi suhteid. Ärevus, skeptitsism Aasia suunal on levinud Euroopas. Kardetakse, et see vähendab veel transatlantilisi suhteid," ütles Saksamaa Marshalli fondi teadur Bruce Stokes.
Toimetaja: Karl Kivil