Lääneriikide rinne on Ukraina küsimuses ühtne ja kindel, kinnitavad nii NATO kui ka USA. Ometi on siit-sealt tulnud avalikuks väljaütlemisi ja arvamusi, mis kõnelevad justkui muust, vahendas "Välisilm".

USA välisminister Antony Blinken oli möödunud nädalal taas ringreisil Euroopas, et hoida ühtset joont Kremli juhtkonnale vastu seismiseks. Pärast Kiievis käiku pidi ta siluma president Joe Bideni esimest ametiaastat tähistanud pressikonverentsil öeldut, et "väikene sissetung" võiks tekitada tüli lääneliitlaste seas, kuidas reageerida.

USA president on valmis ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuma.

"Olen mures, et olukord võib käest ära minna, väga kergelt võib minna, sest on Ukraina piir ning mida Venemaa võib teha ja mida mitte. Loodan, et Vladimir Putin mõistab, et ta on väga lähedal täielikule tuumasõjale. Ta ei ole maailma domineerimiseks väga heas positsioonis," kõneles Biden.

Ühtsusele tundus tugeva hoobi andvat ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist üle võtnud Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes ütles, et dialoogi Venemaaga on vaja, lisades kohe, et see dialoog peab olema otsekohene ja nõudlik.

"Jõu kasutamisest, ohustamisest ja sundimisest keeldumine, riigi vaba valik osaleda organisatsioonides, liitudes, julgeolekulepetes nii nagu nemad tahavad, piiride rikkumatus, riikide territoriaalne terviklikkus, keeldumine mõjusfääridest - ma räägin põhimõtetest, mille meie eurooplastena ja Venemaa allkirjastasime juba 30 aastat tagasi. See on meie, eurooplaste ülesanne kaitsta neid põhimõtteid, mis on suveräänsete riikide loomulik osa. See on meie ülesanne kinnitada nende tähtsust ja karistada igasuguse rikkumise eest," sõnas Macron.

Endine USA Euroopa vägede komandör Ben Hodges ütles "Välisilmale", et kuigi ühtsuses võivad tunduda mõrad, ei ole need nii suured. Ta tõdes, et 30 riiki on raske koos hoida, ning lisas, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja USA välisminister Antony Blinken on näinud erakordselt suurt vaeva ühtsuse hoidmisel.

"USA oleks pidanud ütlema, et me ei lävi Venemaaga, kui Euroopa liitlased ei ole osa suhtlusest. See administratsioon on teinud rohkem intensiivset ja laiapõhjalist diplomaatilist tööd, kui olen näinud ühegi teise administratsiooni puhul alates 1995. aastast, mil töötati Daytoni rahu nimel. Toona oli intensiivne. Midagi võrreldavat pole sealt alates kuni tänaseni toimunud," rääkis Hodges.

Macroni öeldu võis olla halb ajastus, kuid juhib tähelepanu kõrvale peamiselt probleemilt - Kreml rikub neid põhimõtteid juba praegu ja tundub valmistuvat järjekordseks rikkumiseks. Prantslased on valmis küll põhimõtteid kaitsma, kuid erinevalt brittidest või ameeriklastest pole nad Ukrainale sõjalist abi andnud.

"Välisilm" küsis, kuivõrd palju prantslased või ka sakslased üldse mõistavad, et ühtsus peab olema täidetud sisuga ja väljenduma mitte üksnes sõnades. Saksamaa, mis keeldub sõjalise abi andmisest Ukrainale. Erinevat mõttemaailma peegeldas ilmekalt nüüdseks endine mereväe juht Kay-Achim Schönbach.

"Putin teab, et ta lõhestab Euroopa Liitu. Kuid tegelikult ta tahab austust. Ta tahab seda kõrgel tasemel, ta tahab austust. Oh jumal, kellelegi austuse avaldamine on väikese kuluga, õieti polegi teist. Kui minult küsitaks - minult seda ei küsita -, siis oleks kerge anda austust, mida ta nõuab ning tõenäoliselt ka teenitult," sõnas ta.

Hodgesis hinnangul peab Saksamaa valitsus oma käitumist Venemaa suhtes muutma.

"Sooviksin, et Annalena Baerbock oleks olnud Saksamaa välisminister viimastel aastatel. See, mida varasem valitsus tegi, oli, ma ei taha kasutada sõna järeleandlik, aga tegelikult see nii oli. Kantsler Merkeli ajal ei teinud Saksamaa midagi, et muuta Venemaa käitumist. Mitte midagi," kommenteeris Hodges.

"Ma ei nõustu inimestega, kes ütlevad, et Saksamaa välisminister on noor ja roheline. Ta on olnud Kremli suhtes karmim kui ükski teine Saksa poliitik. Saksamaal on koalitsioonivalitsus. Kantsler Scholz ei ole uus. Nad peavad Berliinis valitsuse sees otsustama, milline roll on Saksamaal maailmas. Kuidas sa saad väita, et oled Euroopa väärtuste eestkõneleja, rahvusvahelise õiguse ja suveräänsuse austaja ning samas astud kõrvale, kui Kreml lihtsalt purustab need sinu ees ja jätkad äritegevust nagu oleks kõik normaalne? Saksamaa peab selja sirgu ajama," rääkis erukindral.

Eesti kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et tema hinnangul ei ole Saksamaa Euroopa ühtsusest kõrvale jäämas.

"Saksamaa on meil väga tugev liitlane ja ei ole põhjust arvata, et nad võivad kollektiivkaitse või üleüldiselt Ukraina teemal mingisuguseid põrutavaid kompromisse teha," rääkis ta.

"See, et on üks relvadega abistamise teemal väike dispuut käimas, on üks pisike detail selles pildis. Samal ajal on Saksamaa üks suuremaid Ukraina rahalisi toetajaid. Ka Eesti teeb Saksamaaga koos suhteliselt muljetavaldavalt suurt projekti ukrainlaste toetamisel sõjaväemeditsiini alal. Kuu aja pärast anname ühe brigaadihaigla üle, järjekorras on ootamas viis. See on muljetavaldav panus ja illustreerib, et Saksamaa on tegelikult Euroopaga ühes paadis," ütles Salm.