Nimelt ütles Joe Biden, et Vene vägede "väike sissetung" Ukrainasse ei pruugi kutsuda esile tõsist reageeringut, millest Washington ja tema liitlased on siiani rääkinud. 

Emmanuel Macron tegi Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku pidada Venemaaga USA ja NATO diplomaatilistele pingutustele alternatiivi pakkuvat eraldiseisvat dialoogi.

Lisaks sellele on Saksamaa paistnud silma vastuseisuga saata Ukrainale relvaabi.

"See areng on väga muret tekitav ja see on see, mille eest me oleme ka hoiatanud," ütles Kallas ERR-ile.

"Venemaa on koondanud oma väed ümber Ukraina, eskaleerinud, ähvardanud sõjaga, nõudnud ka meie suhtes seda, et NATO peaks minema tagasi oma 1997. aasta piiridesse. Ja ongi nii, et nüüd juba liitlased justkui tõsimeeli mõtlevad, et mida võiks Venemaale pakkuda. Minu arvates on see ohtlik, sest Venemaa nõuab asju, mis ei ole talle kunagi kuulunud ja liitlased saadavad selliseid signaale. See on muret tekitav. Siiamaani on see NATO ühtsus väga hästi pidanud," kommenteeris Kallas.

"Ma ühelt poolt mõistan, et otsitakse tõesti võimalusi, et Ukrainale kallale ei mindaks ja ei tekiks suurt sõda. Aga teiselt poolt see ongi see, mida Venemaa on soovinud. Et nad saavad midagi, mida neil enne ei olnudki, kasutades jõudu ja ähvardusi," lisas peaminister.

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles, et talle jätavad kõik need erinevad avaldused mulje võidujooksust, kes suudab olla edukam suheldes Venemaaga, et olukorda deeskaleerida.

"Minu arvates kõige olulisem on see, et kui need tegevused on suunatud Euroopa julgeolekuarhitektuuri säilitamisele, siis need on kõik teretulnud tegevused. Aga juhul, kui see hakkab muutma kehtivat julgeolekuarhitektuuri Euroopas, siis see peab tegema meid ärevaks," lausus Laanet.

Kommenteerides Emmanuel Macroni üleskutset pidada Venemaaga eraldiseisvat dialoogi Euroopa poolt, ütles Laanet, et Eesti on olnud kogu aeg seisukohal, et Euroopa Liit ja NATO ei saa olla konkurendid, vaid nad peavad koostöös võimestama suuremat julgeolekut.

122-millimeetriste haubitsate kohta ütles Laanet, et nende Ukrainale andmiseks vaja minevat Saksamaa luba tõenäoliselt ei anta. "Täna meil ei ole veel vastust, aga minu sisetunne ütleb, et seda positiivset vastust ei tule. Saksamaa poliitika juba on kord selline, nad on võtnud vastu otsuse, et nad ei anna võimalust ründerelvade annetamiseks," lausus Laanet.