"Teadusnõukoda peab koos terviseametiga hindama epidemioloogilisi riske ja teisipäeva hommikul teaduslike vastustega pöörduma kabinetti," ütles Maimets. Millised need ettepanekud on, pidi tema sõnul selgeks saama nädalavahetuse jooksul.

"Me tahaks kõigist nendest piirangutest lahti saada, need segavad meie elu. Piirangutest tuleb lahti saada nii kiiresti kui võimalik, aga nii aeglaselt kui vajalik."

Maimets lisas, et näiteks Ühendkuningriigis on nakatumislaine tipp seljatatud ja seepärast on loogiline neil ka asuda piiranguid leevendama ning samasugused arutelud tuleb algatada ka Eestis.

Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjaki sõnul on teised riigid küll piiranguid leevendanud, aga reaalsuses tähendab see seda, et nad loobuvad ülikarmidest piirangutest ja jätkavad sarnastega, nagu on praegu Eestis, kus on olnud väga leebed piirangud.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda tõi aga välja, et viimastel nädalatel on oluliselt kasvanud koormus perearstidele ning seetõttu arutatakse, kas viirusolukorda analüüsides tuleks lisaindikaatorina arvestada ka esmatasandi suutlikkust.

Kalda selgitas, et perearstide hulgas tehtud uuringust nähtub, et nende töö maht on viimasel ajal oluliselt suurenenud. Ligi pooled perearstid tõdesid, et ei saa enam oma tööga hästi hakkama, kolmandik kurtsid kurnatust ja kaks kolmandikku on stressi äärel. Ülekoormus perearstidele võib aga viia haiglaravi vajaduse kasvule hoopis teiste haiguste tõttu.

Kaldaga nõustus ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets, kelle sõnul pöördub üha rohkem inimesi erakorralise meditsiini osakonna ja kiirabi poole, kuna nad ei saa perearstilt piisavalt kiiresti abi.

Altmets lisas, et haiglates nakatuvad ka nooremad haiglatöötajad koroonaviirusega: "Nädalaga on haiglaravi vajate arv 100 võrra suurenenud." Ehkki mõnes haiglas on ka majasisest viiruse levikut näha, on see paratamatu ja selle täielikuks vältimiseks tuleks haiglaid ümber ehitada. Praegu haiglasisest suurt levikut üheski haiglas ei ole.

Teadusnõukoja liikmed on ühel meelel, et ehkki delta tüve osakaal väheneb, siis viirus ja oht ei ole kadunud.

"Hospitaliseerimist on küll kolm korda vähem, aga see ei ole null," ütles Maimets. "Ma olen ärev, kui inimesed ütlevad, et omikron ei ole mitte midagi. See on ka viirus ja põhjustab tõsiseid haigestumisi."