Maimets: senisel kujul me ei jaksa ja pole mõtet PCR-testimist jätkata

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsust nõustava teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa hinnangul tuleks koroonaviiruse PCR-testimise süsteem üle vaadata, sest senisel viisil ei ole enam mõtet jätkata.

"Ega me ei jaksa ja täna ei ole mõtet ka, tõepoolest," vastas Maimets "Esimeses stuudios" saatejuhi Andres Kuuse väitele, et Eestil pole jaksu senisel kujul PCR-testimist jätkata, kuna positiivse tulemuse annab juba põhimõtteliselt iga teine.

"Üks asi on see "paariks loe". Teine asi on see, mida professor Ruth Kalda seireuuringud on näidanud ka Eestis, et ligi 60 protsenti nakatunuid on asümptomaatilised. See tähendab, et sa käid mööda ilma ringi, sul ei ole mitte midagi viga, aga sa oled nakatunud, sa kannad seda edasi. USA andmed ütlevad, et see neil oli isegi 80 protsenti," lisas professor.

Maimetsa hinnangul võiks PCR-testimist jätkata vaid riskigrupi inimestega.

"Nii ma ütlengi hetkel, et me peame kogu selle seni kehtinud - teistsuguse viiruse puhul kehtinud ja teistsuguses situatsioonis kehtinud - testimiste süsteemi ja viiruse koormuse hindamise süsteemi üle vaatama. Ja see ei ole nii, et ma kohe siin ütlen, kuidas me peame selle tegema. Aga me näeme seal mitut erinevat probleemi, mis tuleb ära lahendada," rääkis ta.

"Üks näiteks on see, et siiamaani meie riskihinnangutes üks väga oluline arv on päevane nakatumiste arv. Aga kui me vaatame sellele arvule sisse, siis delta tüve puhul see tähendas väga suurt riski ikkagi vanematele inimestele haiglasse sattumiseks, tõsiste tüsistuste riski. Täna nakatuvad noored inimesed. Ehk täna tegelikult me peaksime vaatama enam mitte kogu seda päevast nakatumist, vaid just riskigruppi 60+ ja siis muidugi kaasnevate haigustega inimesed, immuunprobleemidega inimesed. Ehk me peaksime selle hinnangu tegema hoopis teistmoodi ja me peaksime põhitähelepanu ja testimistähelepanu panema just riskigruppidele," selgitas Maimets.

"Noored inimesed ka põevad läbi, kahjuks mõned põevad ka väga tõsiselt ja USA-st on ka väga kurbasid näiteid, et ei ole nii, et lapsed üldse ei saa mingeid probleeme sellest, aga ikkagi statistiliselt see ei ole nii suur probleem noorte inimeste jaoks. Ja nüüd, kui me oleme sinnani jõudnud, et me peame kontsentreeruma tõesti riskigruppidele, siis me peame tegema selle testimisskeemi tegelikult ümber," lisas ta.

Maimetsa sõnul põevad peaaegu kõik inimesed koroona läbi. Küsimus on tema sõnul lihtsalt selles, kuidas keegi on haiguseks valmistunud ehk kas inimesed on vaktsineeritud või mitte. "Tõepoolest see 25 korda, mida professor Krista Fischer on välja arvutanud, et kui teil on tehtud tõhustusdoos, siis teie haiglasse sattumine võrreldes sellega, kes pole vaktsineeritud, on 25 korda väiksem," märkis ta.

Kiirtestimise küsimuses on tähtis tasakaalu leidmine

Teadusnõukoda ei toetanud oma teisipäevases soovituses valitsusele kasutada koroonapassi kõrval rahvarohketele üritustele pääsemiseks kiirteste. Maimets selgitas, et piirangute puhul on tähtis leida tasakaal ettevõtjate ja meedikute vahel ning praegu ei ole õige aeg piirangute leevendamiseks.

"Eile õhtul "Aktuaalses kaameras" tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles väga õigesti välja, et kogu see küsimus on tasakaalust meedikute murede ja ettevõtjate murede vahel. Ja täpselt niimoodi ta on," ütles ta.

"Ettevõtjatel on väga raske olukord praegu, eriti restoranidel, hotellidel, kultuuriüritustel ja hädasti oleks sinna leevendust vaja. Teiselt poolt me näeme meditsiiniprobleeme. Me näeme, et küll aeglaselt, aga siiski tõuseb hospitaliseerimiste arv, me näeme, et perearstidel on väga suur koormus, samuti doktor Raul Adlas on öelnud, et kiirabil on koormus, sest kui inimene perearsti kätte ei saa, siis kuhu ta ikka pöördub kui kiirabisse, EMO-sse. Eks meditsiinisüsteemi koormus on ka väga suur. Ja sellest tasakaalu kaalumisest teadusnõukoda võttis paljusid argumente arvesse ja leidis, et täna on piirangute leevendamiseks vara," selgitas professor.

Maimets tõdes, et koroonapass sellisena nagu ta algselt loodi praegu enam ei toimi.

"Nüüd tulebki mõelda, kas tegelikult need leevendused, mida ettevõtjad vajavad täna, on sellised, et paneme neile veel lisakoormuse, et nad peaksid enne oma kontserti hakkama inimesi kiirtestidega testima. Tegelikult see oli ju praegune mõte - need, kes on vaktsineeritud, tuleks ilma testimata ja kes vaktsineerimata, tulevad testimisega," rääkis Maimets.

"Probleem on esiteks selles, et me teame, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed mõlemad nakatuvad. /.../ See tähendab, et tegelikult tuleb testida mõlemaid gruppe. Aga kujutage ette, et Vanemuise teatrisaali tuleb kokku 600 inimest etendusele. Sa ei saa teha kaks-kolm päeva enne nagu siiani tegime PCR-teste 72 tunni ja kiirteste 48 tunni kestvusega, sest omikron on väga kiire levija ja kolm päeva tagasi olnud pilt ei näita täna enam midagi. See tähendab, et vahetult enne kontserti, ole hea, kallis kontserdikorraldaja ja testi kõik need 600 inimest kiirtestidega ära, oota vastus ja siis lase nad sisse," arutles ta.

Tema sõnul oleks selline asi logistiliselt ületamatu.

Ettevõtjatele on vaja Maimetsa hinnangul anda pikema vaatega pilt. "Ettevõtjatel on vaja näha valgust tunneli otsas, et mis viisil me saaksime üleüldse sellest lahti, et ettevõtjal on see koormus, et ta peab kontrollima QR koodi, isikut tõendavat dokumenti, siis ta peab kontrollima, et keegi ei valeta ja võltsi. Kuidas me üldse saaksime selle ettevõtjatelt maha võtta," rääkis ta.

"Ehk suurem küsimus peaks olema see, millised tingimused peaksid olema täidetud selleks, et me saaksime hakata tegelikult seda õiget avamise teed tegema. Selles mõttes praegune välja pakutud variant on nagu tupiktee, et teeme midagi."

Omikron pole lihtne nohu-köha

Maimets tunnistas, et koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemine Eestis on jäänud toppama. Tema hinnangul on põhjus selles, et inimestele on jäänud mulje, et koroona omikroni tüve põetakse väga kergelt.

"Üks probleem, mida teadusnõukoja tasemel oleme arutanud, on see, et kuidagi on tekkinud selline arvamus, et omikron on üks lihtne nohu-köha, mis tuleb ja põen ära ja siis on ta läinud ja mul on antikehad ka olemas ja kõik on väga hästi," ütles ta.

"Tõepoolest, omikroniga haiglasse sattumise tõenäosus on kolm korda väiksem kui deltaga. Aga see on ainult kolm korda väiksem, see pole 300 või 30 korda väiksem. See tähendab, et kui delta puhul oli nakatunutest haiglasse sattunute protsent umbes kolm, siis omikroni puhul on see üks. Aga kui meil täna on 5100 nakatunut, siis see üks protsent sealt on 51 inimest haiglasse. Ja nõnda iga päev. Omikron ei ole lihtne nohu-köha, sellega satutakse haiglasse, eriti kui on kaasnevad haigused, põetakse väga-väga raskelt ja see võib väga kurvalt lõppeda. See arvamus, et omikron on üks lihtne asi, ei ole õige arvamus," sõnas Maimets.

Teadusnõukoja juhi hinnangul pole välistatud, et nagu gripi vastu vaktsineeritakse igal aastal, hakatakse seda tegema ka koroona puhul.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: