Eesti kaitseminister Kalle Laanet, Läti kaitseminister Artis Pabriks ja Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas tegid reedel Ukraina toetamiseks pressiavalduse.

"Eesti, Läti ja Leedu toetavad ühtselt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust Venemaa jätkuva agressiooni tingimustes. Balti riigid jätkavad Ukraina toetamist mitte ainult diplomaatiliselt ja poliitiliselt, vaid panustavad ka Ukraina kaitsevõime tugevdamisse," seisab avalduses.

Avalduse kohaselt annetab Eesti Ukrainale Javelin tankitõrje raketisüsteeme, Läti ja Leedu Stinger maa-õhk-tüüpi rakette ja lisaseadmeid, et tugevdada Ukraina iseseisvat kaitsevõimet.

"Eesti, Läti ja Leedu koos liitlastega teevad koostööd Ukrainale julgeolekuabi kiireks üleandmiseks. Loodame siiralt, et Ukrainal puudub vajadus selle varustuse kasutamiseks ning kutsume üles Venemaa Föderatsiooni lõpetama oma agressiivset ja vastutustundetut käitumist."

Laanet ütles, et Ukraina hoiab praegu eesliini, mis lahutab Euroopat sõjalisest konfliktist Venemaaga. "Peame olema täpsed – sõda Ukrainas käib ka täna ja on oluline Ukrainat igakülgselt toetada, et nad suudaks agressorile vastu panna," sõnas Laanet.

"Täna oleme jõudnud sinnani, et vajalikud kooskõlastused relvastuse saatmiseks Ameerika Ühendriikidelt on olemas. Relvaabiga näitame, et meie toetus ei väljendu ainult sõnades. Liitlased on ühtsed, aga alati on vaja neid, kes näitaksid initsiatiivi, Eesti on kindlasti üks neist riikidest," lisas Laanet.

Balti ja Poola parlamentide komisjonid: Venemaa katsed õõnestada Euroopa julgeolekut peab jõuliselt tagasi lükkama

Balti ja Poola parlamentide välis- ja riigikaitsekomisjonide esimehed tegid reedel pöördumise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, NATO Parlamentaarse Assamblee presidendi Gerald E. Connolly ja assamblee välis- ja kaitsepoliitika komisjonide esimeeste poole.

Ühispöördumises avaldavad nad muret praeguste julgeolekuohtude pärast.

Nad märgivad, et Venemaa nõudmiste ja ettepanekute nimekiri õõnestab rahvusvahelise õigussüsteemi põhialuseid, piirab riikide enesemääramisõigust ning on vastuolus riikide suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtetega.

Komisjonide esimehed väljendavad muret Ida-Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamise eesmärkide sidumise pärast Venemaa võimaliku sissetungiga Ukrainasse. "Me ei saa Venemaaga kaubelda oma heidutuse ja kollektiivkaitse üle, sealhulgas piirangute üle NATO õppustele meie piirkonnas või liitlaste kohalolekule. Peame jätkama NATO heidutuse ja kaitse kohandamist, lähtudes vajadusest rakendada täielikult Varssavi tippkohtumise otsuseid ja sellele järgnenud kokkuleppeid NATO valmisoleku ja kiire tugevdamise kohta," seisab avalduses.

Esimehed lisavad, et Venemaal ei ole õigust piirata NATO kollektiivset kaitse- ja heidutushoiakut ning planeerimist.

"Balti regioon seisab vastamisi Venemaa sõjalise kohaloleku massilise suurenemisega NATO piiri lähedal ja hiljutise Vene-Valgevene sõjalise integratsiooniga. Venemaa agressioon naaberriikide vastu, millega nüüd kaasneb ka Venemaa ja Valgevene tihe sõjaline integratsioon, kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkonnale," tõdevad komisjonide juhid.

"Me ei tohiks lubada Venemaal destabiliseerida NATO-t alliansi lõhestamise ning NATO ühtekuuluvuse ja otsustavuse õõnestamise teel. NATO territoorium ja julgeolek on jagamatud," ütlevad nad.

"Võttes arvesse eespool nimetatud põhimõtteid, peame Venemaa katsed õõnestada Euroopa julgeolekut võimalikult jõuliselt tagasi lükkama. Mõjupiirkondade jagamine ning riikliku suveräänsuse ja enesemääramise piiramine on kahjulik Euroopa ja Atlandi-ülesele julgeolekule."

Komisjonide esimehed leiavad, et dialoogi ainus tingimus peab põhinema tegelikul deeskaleerumisel ja sellel, et Venemaa hoidub massiivsest vägede koondamisest Ukraina lähedal.