Lepiku sõnul otsustas valitsus meetmed mugaval ajal, kuna pool kriisi on juba möödas.

"Kui oli juttu sellest, et Venemaalt on tarned vähenenud ja see tõstab gaasi hinda, siis Ameerika Ühendriigid näevad kurja vaeva, et veeldatud gaasi Euroopa turule juurde tuua. Ehk siis me võime loota, et see hinna olukord paraneb. Eks valitsuse jaokski see otsus tuli juba mugavamal ajal, pool talve on juba läbi. Kui räägime jaanuari, veebruari eest kompensatsiooni maksmisest, siis sajab küll lund, aga on võrdlemisi soe," ütles Lepik.

Lõppkokkuvõttes on praegu otsustatud meetmete juures oluline, et hinnalagi pakub inimestele kindlust, et arve ei saa kosmiliseks muutuda, sõnas Lepik.

Riikoja sõnul viimane meede inimestele siiski väga palju kindlust ei anna. "Kui me vaatame seda, millised on prognoosid elektrihinna kujunemiseks, siis ega need väga üle 120 euro megavatt-tunnilt ei ole," märkis ta.

Eesti leibkondadest 42,5 protsenti elavad oma majas või ridaelamus, 57,5 protsenti kortermajades või mujal. "Tegelikult reaalselt majas, kui seal elektriga ei köeta, on suuremad elektriarved kui korterites. Võime siin teha järelduse, et tegelikult kolmandik leibkondi on need, kes oma väga suurele elektriarvele ei saa väga olulist tuge sellest meetmest," rääkis Riikoja.

Riikoja sõnul pole ka teine paralleelselt kehtima jääv läbi omavalitsuste pakutav toetusmeede kuidagi selge ja inimestel on keeruline välja arvutada, kas nad sellele kvalifitseeruvad.

Lepiku sõnul pidi Reformierakond poliitiliselt meetmete kokkuleppimisel veidi järele andma, kuid keegi sellest ei kaota. "Nii või naa me oleme ületanud kriisi tipu, nii et poliitiliselt ei tule maksta selle eest, kui see toetusmeede on ebaefektiivne," ütles ta.

Riikoja sõnul pole ka energeetikaekspertide hinnangul teada, mis hindadest edasi saab ning valitsus peaks sellega arvestama.

"Kui riik pakub ettevõtetele võimalust soodsatel tingimustel laenu võtta – mis saab edaspidi? Millised on meetmed vältimaks ülisuuri elektrienergia, gaasi arveid järgmisel talvel? Sellega ei ole tegeletud," sõnas Riikoja.

"Kogu aur läks sellele, et saaks praegu ruttu mingi lahenduse, mis valitsuskoalitsiooni koos hoiab," märkis Riikoja. Ta juhtis tähelepanu, et järgmisel talvel on valimised ja siis ei ole võimalust, et riik ei tule inimestele appi.

"Siis võib tõesti juhtuda see, et hakatakse lennukilt ja helikopterilt korraga raha külvama ja siis jääb riigieelarvesse selline auk, mida ei jõua pikalt kokku lappida. Valitsus peab ikkagi ennast praegu kokku võtma, et see kuidas läheme järgmisele talvele vastu, oleks juba kevadel selge," sõnas Riikoja.

Lepiku sõnul tuleb need asjad ka Euroopa tasemel kokku leppida, aga otsused ei tohi ohustada investeeringuid roheenergia tootmisse.

Riikoja märkis, et taastuvenergiale üleminek pole oluline ka ainult rohepöörde kokkulepete pärast, vaid ka seetõttu, et ühel hetkel saab põlevkivi lihtsalt otsa.