"Meid puudutavaid otsuseid tehakse vastavalt ohuolukorrale. NATO-s teeb neid otsuseid Euroopa vägede ülemjuhataja (SACEUR), pidades loomulikult nõu kõikide liitlastega. Me võime täna kinnitada, et need plaanid on olemas, need on läbi harjutatud ning igapäevane tõhus töö selle osas käib," rääkis Salm esmaspäeval "Välistunnis".

Salmi sõnul pole neist plaanidest avalikult räägitud, kuna praeguses rahvusvahelises olukorras on peamine pingutus läinud diplomaatiale. "Ja meil läänemaailmas on kombeks, et diplomaatiliste pingutuste taamal relvadega ei vehita," märkis Salm.

Salmi täiendanud kaitseväe juhataja Martin Herem rõhutas, et kuna võimalik Eestit puudutav sõjapidamine mõjutaks laiemat piirkonda, siis tuleb ka vägede paigutamisel vaadata laiemat regiooni. "Me peame vaatama meie regiooni tervikuna – see on kolm Balti riiki ja ka Poola. Igasugune tugevdus, mis siia poole planeeritakse, vaadatakse täpselt samades raamides. Eesti tugevus seisneb ka Läti ja Leedu olukorras ning ka vastupidi," rääkis kindralleitnant Herem.

"Kui planeeritakse midagi tuua näiteks Poola või Lätti, siis see mõjutab täpselt samamoodi oluliselt ka meie julgeolekut. Nii et ei peaks olema nukker, kui midagi tuuakse meie naaberriikidesse, see kõik on väga hea, kui see vastavalt ohuolukorrale toimub," rõhutas kindral Herem.

Kantsler Salmi sõnul puudutab ettearvamatus ka NATO korraldatavaid õppuseid alliansi idatiival, mis ulatub põhjas Norras Arktikast kuni Musta mere ja Türgini lõunas.

"On väga täpselt kalibreeritud, kus toimuvad õppused, näiteks umbes kuu aja pärast toimuvad Arktikas Norras väga suured õppused, mis samamoodi saadavad teisele poolele sõnumi, et me oleme igal pool valmis ja igal pool tuleb meiega arvestada. See, mismoodi täpselt ja kus midagi teha, otsustatakse samamoodi. Kui siin mitu nädalat ette kireda, siis see teeb ju vastusammude tegemise oluliselt lihtsamaks. Mingi üllatusmoment peab ka olema," rääkis Salm.

Küsimusele USA sõjaväelaste toomise kohta Eestisse vastas Herem, et USA sõdurid on siin pidevalt olemas, ehkki vahetuvad rotatsiooni korras nagu ka brittide juhitud NATO lahingugrupi üksused Tapal.

"Neid keegi ei märka, aga erioperatsioonide väejuhatuse juures on juba mitu aastat USA eriväelased. Nad on siis sisuliselt pidevalt," rääkis Herem.

Kindrali sõnul ei ole kaitseväel täna selliseid plaane, et USA mingid täiendavad üksused siin alaliselt paikneks. "See, et USA üksused tuleksid siia ohu korral meid tugevdama, neid protseduure me töötame kogu aeg läbi õppustel, seda küll. Aga et alaliselt siin midagi paikneks, selle kohta minul andmeid pole," rääkis Herem.

Salm selgitas, kuidas NATO heidutuse struktuur töötab ning et see on kehtinud juba kuus-seitse aastat. Selle kohaselt on alliansil 5000-pealine kiirreageerimisvägi ja selle taga veel 40000-meheline kiirreageerimisüksus. "Need on NATO-l kogu aeg olemas, täna käib jutt sellest, et kui detsembris alliansi välisministrid kohtusid, siis anti suunis neid vägesid tugevdada. Selle üle käib jutt ning selle kohta võib lähiajal otsuseid tulla," rääkis Salm.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) sõnul peaks liitlaste sõjaväelaste paigutamine Balti riikidesse olema reaalne sõjaline heidutus, mitte vaid poliitiline.

"Meie huvi ei ole kindlasti mitte ainult üksused kui sellised või võimekused kui sellised saada Balti riikidesse. Kui meie liitlased siia otsustavad midagi või kedagi saata, siis nad peaksid selgelt olema integreeritud kaitseplaanidega ja valmis vajadusel meid ka kaitsma. See ei peaks olema mitte ainult poliitiliseks, vaid ka reaalseks sõjaliseks heidutuseks," rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson "Aktuaalsele kaamerale".

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu sõnul pole oluline mitte ainult mitu USA mundrikandjat siia saadetakse, vaid ka tänu sellele otsusele tekkiv võimalus täita olemasolevaid võimelünki.

"Nüüd ongi see olukord, kui peab neid võimelünki - räägime siin keskmaa õhukaitsest ja räägime NATO merevägede kohalolekust Läänemerel, aga ka Mustal merel, mis võiks olla suurem, samuti täiendavate sõjalennukite toomisest piirkonda, mis on väga-väga oluline, sest tundub, et Venemaa on väga pikka aega tunnetanud, et ülekaal on tal olemas ka nendes kategooriates -nüüd peaks neid nii palju kui võimalik ja mõistlik tasakaalustama," selgitas ta.

Herem: võimalik on Venemaa piiratud sissetung Ukrainasse

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles esmaspäeval ETV saatele "Välisilm" antud intervjuus, et tema hinnangul on võimalik Venemaa piiratud sissetung Ukrainasse.

"Mina näen täna, et kõikidest sõjaväeringkondadest, Kaug-Idast on toodud üksuseid üle 100 000 põhimõtteliselt ümber Ukraina. Lisaks sellele, kui oktoobris öeldi, et see on Venemaa siseasi, et me liigutame oma vägesid ja teeme õppuseid, siis nüüd järsku on sellele lisandunud süüdistused lääne suunas, ka Ukraina suunas ja sellised nõudmised. Minu hinnangul see küll kõik siiski läheneb kas just sõjale, aga sõjaga hirmutamisele," rääkis Herem.

"Tehniliselt, kui vaadata geograafiat ja vägede paiknemist, siis on väheusutav, et plaanis oleks okupeerida Ukraina või jõuda isegi Dnepri äärde. Minu jaoks vägede paiknemine täna ja suurus ei võimalda seda, sest seda tuleks mingil moel pärast ka kontrollida ja selleks ei jätku jõudu. Ma pean tõenäolisemaks piiratud sissetungi, isegi kui see toimub viiest suunast. Ja kui üldse midagi geograafiliselt oleks võimalik okupeerida täiendavalt, siis see oleks suund Mariupol, Krimm, võib-olla edasi ka. Seda oleks lihtsam kontrollida ja merelt ka toetada. See võiks olla tõenäoline, aga ka seda on vaja hiljem kontrollida. Ja kui vaadata ukrainlasi, siis arvan, et see kontroll läheks väga kalliks maksma," selgitas ta.

Heremi sõnul on Ukraina armee võrreldes konflikti puhkemise ajaga aastaid tagasi palju arenenud.

"Ukrainlased üksustena on kahtlemata paremad kui enne. Lisaks see, et nende üksikvõitlejad on saanud lahingukogemuse, nende üksuste ülemad on kindla peale paremad kui enne. Nende relvastus on täienenud ja nende tehnika on kindla peale paremini hooldatud. Ja kindlasti on nende moraal ka kõrge, sest nad tunnevad kindla peale teatud võlga selle kõige eest, mis neile siiani on tehtud," ütles Herem.

Kaitseväe juht ütles intervjuus, et tema seniste sõnavõttude peale sai ta Venemaa saatkonnast esmaspäeval teate, milles öeldi, et ta mõtleb asju välja.