Kranich: keskkonnaamet pole aastakümneid oma ülesandega hakkama saanud

{{1643094900000 | amCalendar}}
Otse uudistemajast Heiki Kranich
Otse uudistemajast Heiki Kranich Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu hakkab teisipäeval arutama seaduseelnõu, mis lubaks maju veekogudest vaid mõnekümne meetri kaugusele ehitada. Eelnõu algatajad soovivad anda kohalikele omavalitsustele rohkem otsustusõigust, looduskaitsjad aga pelgavad inimeste vaba liikumise piiramist kallasradadel.

Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liige Meelis Tambets ütles "Terevisioonis", et uue seaduseelnõu tulemusena võib muutuda kogu Eesti hoopis teistsuguseks.

"Keskkonnamõju on see, et need kaldad ja rannad on tohutult väärtuslikud ökosüsteemid ja rohekoridorid, seal on ka pinnavormid ja maastikuelemendid – Eestimaa muutub ju tundmatuseni."

Eelnõu üks algatajatest, reformierakondlane Heiki Kranich aga leidis, et rannad on erinevad ja Tallinnas ei oska ametnikud mõjudele nii pädevat hinnangut anda, kui seda oskaksid kohalikud omavalitsused.

"Ma ei jaga sellist apokalüptilist lähenemist," ütles Kranich vastuseks Tambetsile. Samuti ei nõustu ta juttudega, justkui oleks tegu ühe erakonnaga seotud ärihuvidega: "Kui te vaatate seda, kes on olnud eelnõu algatajad, siis nad on neljast eri erakonnast."

Tambets tõi välja inimeste mure, et kui maju hakatakse ehitama veekogu lähedale, siis sinna ei jää reaalsuses enam kallasrada. Ühelt poolt ei soovi inimesed kõndida läbi kellegi niidetud muruga grilliplatsi ja teisalt tekib ka maaomanikul õigustatud ootus oma territooriumil inimeste läbikäimist piirata.

Kranich selgitas, et seadusemuudatus on vajalik selleks, et anda kohalikele omavalitsustele suuremat otsustusõigust. Eelnõuga ühtlustataks tänane ehituskeeluvööndi mõiste veekaitsevööndiga, mida kohalikel omavalitsustel oleks võimalik laiendada.

"Tegelikult on Eesti rannad erakordselt erinevad. On kohti, kus täna Saaremaal olevad 200 meetrit on tegelikult vähe või ka 100 meetrit, mis Läänemaal on, pole piisav. Aga kindlasti on selliseid kohti, kus looduskaitsealuseid väärtusi nii palju ei ole, seal võiks lähemale ehitada, aga kogu see protseduur on aetud täna nii keeruliseks."

Kranich tõi probleemkohana välja hoopis selle, et keskkonnaamet pole üle 20 aasta midagi ette võtnud selleks, et inimesed ei rikuks praegu kehtivaid seadusi: "Keskkonnaamet omab kõiki seadusandlikke õigusi karistada inimesi, kes seadust ei täida, kes sulgevad kallasraja, või saab ka ebaseaduslikult ehitatud hooneid maha võtta. Miks keskkonnaamet sellega ei tegele, see on küsimus."

Kuna ka keskkonnaministeeriumilt ei ole aastakümneid tulnud ettepanekuid olukorra lahendamiseks, ongi riigikogu keskkonna komisjon algatanud seaduseelnõu.

Algatatud eelnõuga kujundatakse ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ja kaldal, leevendatakse seniseid looduskaitseseadusest tulenevaid omandipiiranguid, vähendatakse piirangute hulka ja ulatust, kahjustamata selle juures oluliste loodusväärtuste või -ressursside kaitset.

Keskkonnaamet teeb aastas sadakond kontrollkäiku

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra aga Kranichi kriitikaga ei nõustu.

"Viimase viie aasta jooksul on keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse," sõnas Vakra ERR-ile. "Ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu oleme alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust."

Samas tõdes Vakra, et reageerimise peale on juhtumeid, kus ebaseaduslikud ehitised on kohe ka likvideeritud, mistõttu pole menetlust alustatud: "Karistamine või menetlemine ei ole meie jaoks eesmärk omaette, küll on seda kehtiva seaduse jõustamine."

Vakra lisas, et keskkonnaamet jätkab ka edaspidi järelevalve tegemist kättesaadavate ressursside piirides, et looduse hoidmise nimel veekogude randasid ja kaldaid täiendavast inimmõjust võimalikult palju säästa.

"On oluline mõista, et sõltumata veekogu ranna- või kaldavööndi koosluste enda loodusväärtustest on neil väga oluline roll rohekoridoridena ja veekogude puhvritena," leidis Vakra. "Nende vööndite looduslikul kujul säilitamine aitab inimtegevusest tingitud ja pinnaveega kanduvat hajureostust, erosiooni ja muid negatiivseid mõjusid loodusele vältida."

Toimetaja: Karel Vähi

Allikas: "Terevisioon"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: