Johnsoni sõnul on Ukraina piiril 60 Venemaa lahingugruppi. "See on tõend välksõja plaanist, mis võib ulatuda Kiievini välja," kirjeldas Johnson Venemaa vägede koondumist. 

"See oleks katastroofiline samm. Moskva jaoks on igasugune invasioon valulik ja verine äri. Minu arvates on väga oluline, et Venemaa inimesed mõistaksid, et see võib olla uus Tšetšeenia," ütles Johnson. 

Suurbritannia teatas nädalavahetusel, et riigil on tõendeid selle kohta, et Venemaa president Vladimir Putin soovib Kiievis kehtestada nukurežiimi. 

Suurbritannia valitsuse seisukohti kommenteeris ajalehele Financial Times ka üks tähtis Prantsusmaa ametnik. "Suurbritannia arendab seisukohti, mis on väga selgesõnalised, murettekitavad. Peame olema ettevaatlikud, et mitte luua isetäituvaid ennustusi," ütles ametnik. 

Venemaa on viimaste kuude jooksul paigutanud Ukraina piiri lähedale üle 106 000 sõduri. Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko ütles hiljuti, et saadab ka oma väed Ukraina piirile. "Tahame lihtsalt oma lõunapiiri kaitsta," väitis Lukašenko. 

NATO teatas esmaspäeval, et saadab Ida-Euroopasse rohkem sõjalaevu ja hävituslennukeid. Lääneriikide juhid muretsevad, et Venemaa võib Ukrainat sõjaliselt rünnata. 

NATO hiljutisi samme kommenteeris esmaspäeval ka alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. "Ma tervitan liitlasi, kes panustavad lisajõududega. NATO jätkab kõigi vajalike meetmete võtmist, et kaitsta kõiki liitlasi, sealhulgas tugevdades alliansi idaosa," ütles Stoltenberg. 

Moskva eitab järjekindlalt, et plaanib Ukrainat rünnata. Hiljuti väitis Kreml siiski, et Donbassis on konfliktioht väga suur. Seal tegutsevad 2014. aastast Moskva toetatud separatistid. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et pingete süvenemises on süüdi lääs. 

"Kahjuks elame me kõik selles agressiivses keskkonnas. See on reaalsus, milles me elame. Meie riigipea on rakendamas olulisi meetmeid, et meie julgeolek ja huvid oleksid tagatud sobival tasemel," ütles Peskov. 

Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško kritiseeris esmaspäeval teravalt NATO tegevust. 

"Mida rohkem NATO oma idatiiba mõttetult tugevdab, seda valjemalt kisatakse Venemaa agressiivsuse pärast," ütles Gruško.

Pinged Ukraina piiril tõstavad ka gaasi hinda. Euroopa gaasibörsi TTF-hind tõusis esmaspäeval 11 protsendi võrra ning jõudis 88,40 euroni megavatt-tunni kohta. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb  Venemaalt. Rubla kurss langes esmaspäeval 1,5 protsendi võrra, vahendas Financial Times.