Keskerakonna fraktsioon küsis teadusnõukoja hinnangule kiirtestide lubamisel arvamust ka eelmise teadusnõukoja koosseisu liikmelt viroloog Andres Meritsalt.

Siiski pole Meritsa hinnangul näiteks kindel, kas omikroni tüvi põhjustab tõepoolest kolm korda vähem hospitaliseerimisi. Mõne uuringu kohaselt põhjustab omikroni tüvi vaid veerandi võrra vähem rasket haigust kui viiruse algne variant, mis oli ka delta tüvest leebem, märkis Merits.

Kiirtestide kasutamise võimaldamine sõltub Meritsa sõnul aga eesmärgist. Kui selleks on viirust kandvate inimeste üritusele pääsemise takistamine, pole praegune koroonapass oluline, kuna üle 50 inimesega üritusel osaleb tõenäoliselt niikuinii mõni nakatunu.

Kui eesmärk on vaktsineerimata inimeste nakatumise vähendamine, on Meritsa hinnangul loogiline piirata nende sattumist üritustele, kus viibib nakatunuid. Sellisel juhul oleks ainus lahendus kõigi kohapealne kiirtestimine.

Kui teadusnõukoda toob välja, et kiirtestid on piiratud tundlikkusega, siis Meritsa sõnul saaks selle murekoha lahendada sertifitseeritud ja tundlike testide kasutamisega.

See, et kiirtestimine võiks suurendada viiruse levikut, on küsitav. "Tõenäoliselt pole koroonapassi nõudvate ürituste/kohtade külastamise vähenemise taga mitte niivõrd passide nõue, vaid inimeste ettevaatlikkus – laialdase viiruse leviku korral ei osale nendel ka passiomanikud. Seda enam, kui inimesed teavad, et passid ei taga seda, et sellisel üritusel võidakse nakatuda. Seega pole loogiline eeldada, et kiirtestimise võimaldamine tooks kaasa taoliste ürituste külastamise suure kasvu," märkis Merits.

Üritustel kiirtestimine toimiks Meritsa hinnangul aga nakkusahelate katkestajana, sest aitaks tuvastada viiruskandjaid.

Samuti ei mõjutaks kiirtestide kasutusele võtmine vaktsineerimata inimeste otsust vaktsineerima minna, ütles Merits.