ERR USA-s: täiendavad USA sõjaväelased peaks vajadusel kohale jõudma viie päevaga

Foto: ERR

Tuhanded kõrgendatud valmisolekuga USA sõjaväelased peaksid vajadusel jõudma ohupiirkonda viie päevaga, ütles ERR-i USA korrespondent Maria-Ann Rohemäe "Aktuaalses kaameras".

USA teatas esmaspäeval, et on valmis saatma Ida-Euroopasse 8500 sõjaväelast. Pentagoni teatel ei ole siiski veel otsustatud, kas seda tehakse ja esialgu käib jutt sõjaväelaste valmidusest kiiresti reageerida.

"8500 sõjaväelast, kes on kõrgendatud valmisolekus, peaks saabuma Ida-Euroopasse kas teistest NATO Euroopa riikidest või USA-st. USA puhul on näiteks räägitud Põhja-Carolina osariigis Fort Braggi sõjaväebaasis asuvast õhuväedivisjonist," selgitas Rohemäe.

"Kõrgendatud valmisolek tähendab seda, et need väed peaksid kohale jõudma viie päevaga. Nad on osa NATO kiirreageerimisüksusest, mille vajaduse samuti aktiveerib NATO," lisas ta.

Rohemäe sõnul ei räägita USA-s praegu kuigivõrd ennetavatest sanktsioonidest Venemaa vastu.

"Need sõnumid, mis Valgest Majast viimastel päevadel on tulnud, ütlevad ikkagi seda, et ennetavaid sanktsioone praegu ei kehtestata," ütles Rohemäe.

"Küll aga on USA ja liitlased omavahel arutanud seda, et peale karmide finantssanktsioonide võiks Venemaale kehtestada ka ekspordipiiranguid. See tähendaks, et USA ei ekspordiks enam Venemaale kõrgetasemelist tehnoloogiat, mida nad kasutavad näiteks oma kaitse- või kosmosesektoris ja mida venelased ise ei suuda toota. Nende piirangute alla läheksid ka need tooted, mida USA valmistab mujal riikides," selgitas ajakirjanik.

Tema sõnul arvatakse USA-s, et see piirab Venemaa strateegilisi ambitsioone, sest riik on viimastel aastatel üritanud oma majandust mitmekesistada.

Samas kardetakse tema sõnul USA-s, et kui sanktsioonisõda peaks algama, siis võib Venemaa vastus sellele olla Euroopasse läbi Ukraina tulevate gaasitarnete kinnikeeramine või saab sõja käigus Ukraina gaasitaristu kannatada.

"Selle vältimiseks on Ameerika ja Euroopa liidrid arutanud, et peaks rohkem rääkima Aasia ja Lähis-Ida ja Aafrika riikidega, et nemad vajadusel tuleks Euroopale appi. Aga loomulikult USA loodab, et Venemaa ei kasuta gaasikraanide kinnikeeramist enda kasuks ära, sest ka nemad ise vajavad tulu, mida nad gaasi müügist saavad," rääkis Rohemäe.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: