"Tänases olukorras tuleb küsida, kas me oleme senises lähenemises pandeemiale – me üritame piirata ja pidurdada nakkuse levikut kui sellist – väga edukad? Vaadates numbreid, siis me ei ole väga edukad," tõdes Kadai.

"Arvestades konteksti, kus vaktsiinidel on omikroni viirusvariandi puhul väga lühiajaline toime nakatumise ja nakkuse leviku piiramise osas ja sama on ka läbipõdemisega, aga raske haigusvormi ärahoidmisel on vaktsiini ja läbipõdemise efekt ikkagi pikema toimega, siis vajaks põhimõttelist ümbermõtestamist lähenemine, kus me nakkuse leviku pidurdamise asemel peaksime keskenduma haigusele," rääkis Kadai usutluses ERR-ile. "Ehk et meil ei ole vaja nakkust otsida, me peaksime tegelema haigusega, mida see nakkus põhjustab, sest nakkuse leviku pidurdamisel me tegelikult väga edukad ei ole. Seda lihtsalt tuleb endale täna tunnistada," lisas ta.

"Küll aga peame selle tagajärgedega võitlema ja tagajärgi võimalikult palju leevendama. Need tagajärjed tähendavad raskeid haigusvorme ennekõike riskirühma inimestel, haiglaravile sattumist ning haiglaravi ja raviteenuste kättesaadavuse toimepidevuse probleeme. See on tegelikult probleem, mida me lahendame," selgitas ta.

Testimise teema on kitsas teemapüstitus

Rääkides testimisest – olgu kiirtest või PCR-test – ja testitulemuse alusel kontrollitud üritustele pääsemise võimalusest, ütles Kadai, et selline teemapüstitus on väga kitsas. "Ma ei näe, et see lahendaks sisuliselt suuri probleeme, mis meil tänases pandeemia olukorras juba tekkinud on," leidis ta. "Tänases kontekstis on vaja väga põhimõtteliselt olemasolevad piirangud üle vaadata."

Kadai sõnul ei ole PCR-testimine praeguses mahus eesmärgipärane ega jätkusuutlik ning on väga kulukas.

"Testimise laboratoorse diagnoosi kinnitamisest ei sõltu ju mitte mingisugused raviotsused. Ehk et kliinilistel põhjendustel seda laboratoorselt kinnitada ei ole vaja, diagnoosi võib panna ka haigel avaldunud haigustunnuste põhjal. Ja mitte midagi sellest ei muutuks – inimese kodune ravi saab täpselt samasuguseks, ehk inimene leevendab oma sümptomeid, mis tal on," rääkis Kadai.

Laialdane mittehaigustunnustega inimeste testimine oleks eesmärgipärane haiglaravi ja ohustatud elanikkonnagruppide kontekstis, et seal riskirühma ja haavatavate inimeste hulgas haiguse levikut ka ära hoida, lisas ta.

"Aga üldelanikkonna puhul sellel raviotstarbeline eesmärk puudub. /---/ Olukorras, kus meile saabub täna tuhandete kaupa positiivseid teste ja tõenäoliselt  tuhandetes jääb neid testimata, ei täida see mitte mingisugust epidemioloogilist eesmärki, sest terviseamet ei suuda lihtsalt nakkuskontakte tuvastada. Nii et omikroni kiire leviku olukorras, kus testimise järjekorrad on päevi pikad, siis tegelikult sellisel tegevusel puudub epidemioloogiline mõte," rääkis Kadai.

Testide ja piirangute seos hägune

Kadai sõnul ei ole ühemõtteliselt mitteriskirühmade, näiteks laste, tegevuste piiramine selleks, et kaitsta riskirühma, väga efektiivne ning sellest ajendatuna võiks ka selle piirangu ümber vaadata.

"Sama puudutab näiteks ka kiirtestimise alusel lubamist erinevatele teenustele ja üritustele, kus tulebki täna küsida, mis on üleüldiselt Covid-tõendite eesmärk. Ja siit tuleb ühemõtteliselt vastus, mille alusel antud tõendit saab aktsepteerida või mitte," jätkas õiguskantsleri nõunik ning lisas, et riik ei ole selles küsimuses väga järjepidev olnud ega ühe sõnumi juures püsinud.

"Kui Covid-tõendit tahetakse käsitleda kui nakkusohutustõendit, et selle tõendi omanik ei ole ise nakkusohtlik teistele, siis sellisel kujul need tõendid ei sobi. Kui Covid-tõendi sisuline mõte on see, et selle tõendi omanikul endal on väiksemad haigestumise ja raske haigusvormi saamise riskid, siis sellisel viisil see tõend sobib. Aga need kaks eesmärki või võimalust omavahel segada – ma ei tea, kas see on hea mõte ja mis sellest kõigest välja tuleb," tõdes ta.

PCR-testidest loobumine nõuab tõendite kasutuse muutmist

Kadai sõnul peab piirangutest rääkides mõistma, et need on omavahel seotud: "Kui tuleme korraks tagasi testimisküsimuse juurde, siis miks inimesel on täna vaja PCR-testi? Selleks et saada tõend! Ehk et kui hakatakse piirama PCR-testimisest, siis tuleb üle vaadata ühemõtteliselt tõendi kasutamise ja küsimise nõuded."

"Inimesena ma täna ei loobuks PCR-testidest, sest muidu ma ei saaks tõendit – me peame ka sellest aru saama. Ehk et otsused on omavahel seotud, vajavad süsteemselt ja terviklikult üle vaatamist," rääkis ta.

Piirangutest loobumine toob ilmselt nakatumise kasvu

Vastates küsimusele, mis juhtub siis, kui piirangud täiesti maha võtta, tunnistas Kadai, et ehkki täpselt öelda on raske, võib eeldada nakatumise ja seega ka haiglasse sattuvate inimeste arvu kasvu.

"Kõikide eelduste kohaselt on piirangutel mingisugune mõju nakkuse leviku piiramiseks. Aga kui ulatuslik see mõju on, seda on väga raske prognoosida," rääkis ta. Ta selgitas, et ehkki teema kohta on avaldatud palju teadustööde raporteid, on kõik tulemused olnud tuletatud kaudselt ja mudelite põhjal modelleerides: "Sellist valimipõhist uuringut, kohortuuringuid klassikalises mõttes ei ole eetilistel ja mitmetel muudel põhjustel võimalik teha. Mistõttu tegelikult see tõendus, mis selle kohta on, on kõik kaudne."

"Me saame eeldada teaduslikult, et mingisugune mõju on ehk et nakatumine kindlasti suureneb ja läbi nakatumise mingil määral suureneks ka haiglaravi vajadus. Aga kui ulatuslik – väga raske öelda," rääkis Kadai. "Põhiline indikaator piirangute mõttes ja tegelikult piirangute legitiimne eesmärk on ikkagi see, et hoida haiglaravi ja haiglate toimivust, ülekoormust, kontrolli all. Ja see on see indikaator, millest saab lähtuda, millest tuleb lähtuda," rõhutas ta.

Fookus peaks kanduma nakatumiselt haigusele

Kadai sõnul tuleks nüüd suunata fookus, millele muutunud kontekstis keskenduda, nakkuselt haigusele. "Ja sellest lähtuvalt vaadata süsteemselt üle, millised piirangud või tegevused lisaks piirangutele aitavad ära hoida riskirühma haigestumist ja raskete haigusvormide tekkimist," ütles ta.

Samuti peaks võimalikult palju leevendama või üldse loobuma kogu elanikkonnale, sealhulgas mitteriskirühmale nagu näiteks lapsed, kehtivatest piirangutest.

"Sellepärast et selgelt on täna kujunemas olukord, kus korralduslikult ja administratiivselt me ei suuda seda enam mingil hetkel lahendada. Ja teisipidi näeme kujunemas olukorda, kus need piirangud on nii koormavad, et tuleb kaaluda, kas nendest on rohkem kahju kui kasu," rääkis ta.

Samuti tuleb silmas pidada, et täna teadusliku konsensuse alusel ei ole mõtet luua eesmärki, et see haigus kaob ära või seda on võimalik välja juurida, rääkis õiguskantsleri nõunik. "Seda eesmärki ei ole mõtet püstitada. Kui siiamaani võib-olla keegi kõhkles selles, siis arvestades omikroni viirusevariante ja selle muutuvaid omadusi, arvan, et see ei ole mõistlik eesmärk," tõdes Kadai.