Kui detsembris jäi Reformierakond kõige napimalt koondkeskmiselt toetuselt EKRE-le alla, siis jaanuaris oli vahe juba selgem ning Reformierakond jäi jagama Keskerakonnaga teist-kolmandat kohta. Minimaalse vahega järgnes neile Eesti 200.

Pikalt erinevate küsitlusfirmade ja ka koondkeskmiste reitingute edetabelit juhtinud Reformierakond langes neljandaks nii sel nädalal avaldatud Kantar Emori kui ka Turu-uuringute küsitluses. Tõsi, vahed olid minimaalsed ja statistilise vea piires.

Esikohal oli Reformierakond Norstati küsitluses, kuid ka nende nelja nädala keskmist peegeldav küsitlus näitas toetuse langust 23,8 protsendile. Ja kui vaadata konkreetselt viimase nädala toetust, siis oli see veel madalam - 21,9 protsenti.

Koondkeskmistelt reitingutelt oli jaanuaris esikohal EKRE 23 protsendiga.

Teisel-kolmandal kohal olid Reformierakond ja Keskerakond 20 protsendiga, neile järgnes Eesti 200, mille koondkeskmine toetus oli jaanuaris 19 protsenti.

Isamaa koondkeskmine toetus oli jaanuaris kaheksa (detsembris seitse) ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal seitse protsenti (detsembris üheksa).

Roheliste koondkeskmine toetus püsis kolmel ja Eesti Tulevikuerakonnal ühel protsendil.

2020. aasta augustis hakkas ERR-i uudisteportaal uuringufirmade ettepanekul avaldama erakondade agregeeritud ehk koondkeskmisi toetusi, mis haaravad enda alla kolme Eestis regulaarselt erakondade toetusi mõõtva uuringufirma küsitlusi. Arvestades võimalikke statistilisi veapiire, võivad uuringufirmade (Norstat, Turu-uuringute AS ja Kantar Emor) individuaalsed tulemused erineda kuni kolm protsenti.