"Võrreldes esialgse, alfaga näiteks, on ikka väga-väga teistsuguse viirusega tegemist. Tema raskusaste on ka väiksem, tema põdemine on väiksem ja tegelikult alguses kõik arvasid, et selle tõttu, et ta on muteerunud, on ta nõrgemaks läinud, selline viletsake. Nüüd tundub, et natukene viletsam on küll, aga põhiline, miks me näeme vähem haigusi, on ikkagi see, et inimesed on immuunsust juba omandanud," iseloomustab koroonaviiruse omikroni tüve teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Kui siiani on kehtivaid piiranguid põhjendatud haiglaravi vajadusega, siis praegune laine ei ole suurt ravikoormuse kasvu haiglatele kaasa toonud. Võrreldes delta tüvega annavad piirangud ka vähem efekti.

"Vaatame, kuidas nakatumisnumbrid kogu aeg tõusevad. Minu meelest see räägib enda eest, kui tõhusad need meetmed on," ütleb viroloogiaprofessor Irja Lutsar. "Ma lugesin kriis.ee kodulehelt, et riik teeb kõik, et takistada viiruse levikut, aga ma ei oska öelda, et need asjad, mida praegu tehakse, väga tugevalt praegu viiruse levikut takistaksid."

"Kui lai kommunikatsioon on see, et niikuinii me kõik saame selle haiguse kätte, siis selle sama kommunikatsiooniga ei lähe kokku need piirangud, mis peaksid takistama haiguse levikut. Järjepidevalt ei ole võimalik aru saada, miks mingi piirang kehtib, kehtestatakse või ära võetakse. See, mis toimub koolidega – lapsed kooli, haiged, kõik jälle tagasi – on täiesti arusaamatu," lisab jurist Carri Ginter.

Kuna viiruse leviku tõkestamine on võrreldes varasemate viirusetüvedega muutunud keerulisemaks, ei täida Lutsari sõnul oma esialgset rolli ka koroonapassid. Kui koroonapassidega soovitakse aga tuletada vaktsineerimata inimestele meelde, et neil on oht jääda raskelt haigeks, siis seda eesmärki need täidaksid.

"Kui need koroonapassid esialgu tulid, siis oli nende eesmärgiks vältida viiruse levikut ja delta tüve korral oli see väga õige. Aga praegu on olukord muutunud. Kui vaadata, siis koroonapass enam seda kindlustunnet ei anna, et vaktsineeritud inimene ei nakatu. Valitsus peab selle otsuse tegema, mis nende koroonapasside mõte on," leiab Irja Lutsar.

Kuidas aga tagada nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestele turvaline keskkond olukorras, kus nakatuda võivad mõlemad? Selles osas on eri meelt nii poliitikud kui ka teadlased.

Nii ei tuleks näiteks teadusnõukoja hinnangul ka rahvarohketel üritustel koroonapassi kõrval kiirteste kasutada. Kuna viiruse leviku tõkestamiseks tuleks testida nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesi, oleks kiirtestide tegemine Maimetsa sõnu ka korralduslikult keeruline. Samas tekitab praegune korraldus küsimusi õiguslikust vaatepunktist.

"Need meetmed peavad muutuma vastavalt olukorrale. Olukord on väga mitu korda muutunud. Vahepeal tekkis haiglate ülekoormus, siis enam terveid inimesi kohvikutesse ei lubatud ja nüüd on ülekoormus vähenenud, terveid inimesi ikka veel kohvikusse ei lubata ja see näitabki seda, et riskid lähevad liiga suureks riigiõiguslikust vaatenurgast. Esimene asi, mis on vaja kindlasti vaadata, on see, et tervete testitud inimeste liikumise piiramine ei ole tänases olukorras põhjendatud. Terve testitud inimene peab saama kohvikusse ja loomaaeda ja tema vabaduste piiramiseks praegu mõistlik alus puudub," rõhutab Carri Ginter.

"Ma saan väga hästi aru nendest inimestest, kes käivad PCR-testi tegemas, sest praegu ametlikult ei lubata haigust registreerida siis, kui sul ei ole positiivset PCR-testi ja seal on ka väga suur vastuolu. Me peame siiski võtma kasutusele kõiki infektsioonhaigusi diagnoosida lubavad meetodid, mitte kontsentreeruma ainult PCR-testile," leiab Lutsar.

Samuti tekitavad Lutsari sõnul küsimusi mõned kehtivad piirangud.

"Kasvõi seesama, et uisuplatsil ei või praegu [ilma koroonapassita] uisutada. Selle piirangu võiks kohe ära kaotada ilma igasuguste suurte kaotusteta," leiab Lutsar.

Tekkinud olukord toob Ginteri sõnul eriti teravalt esile ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust puudutavad küsimused.

"Kõige suurem probleem on praegusel hetkel see, et riigikogu on andnud valitsusele seadusega väga laia pädevuse tegutseda vastavalt olukorrale ja vajadusele piiratud aja jooksul, aga antud juhul me oleme mitu aastat selles olukorras, kus riigikogu ei sekku, valitsus toimetab omapäi ja see on minu arvates põhiseaduse kontekstis tõsine probleem. Võib-olla lisada järelevalvemehhanismid, kus öeldakse, et nüüd see enam ei ole ajutine, võtame pädevuse tagasi," leiab Ginter.

Kuigi põhjuseid nii testimise korralduse kui ka piirangute muutmiseks on, siis nii haiglad kui ka teadusnõukoda esialgu nendega ei kiirustaks. Seda nii arvestades asjaolu, et lisaks omikroni tüvele on siiski veel levimas ka deltatüvi, kui ka madalat vaktsineerimise hõlmatust silmas pidades.

"Meil on täna umbes 150 000 või 170 000 täiskasvanut, kes on täiesti immuunnaiivsed ehk neil puudub igasugune antikehade kaitse viiruse vastu. Me kõik saame teha seda, et oleme ise kõik kolme doosiga vaktsineeritud ja siis me võtame oma vanemad sugulased käekõrvale ja läheme käime nendega vaktsineerimas ära," pakub Maimets välja.

"Ma täna jälgiksin olukorda ja ei teeks mitte midagi nende piirangutega, mis hetkel kehtivad. Samas, suure tõenäosusega mingil hetkel – kahe-kolme nädala pärast, juhul kui haiglaravi näitajad ei muutu halvemaks – peame me tunnistama, et tegemist on endeemilise haigusega, mis tuleb ja läheb," leiab Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov.

Irja Lutsar sellise lähenemisega ei nõustu.

"Me kogu aeg lükkame seda otsustamist edasi. Ma mäletan ka niisugust kuupäeva nagu 11. jaanuar, et siis vähendame piiranguid, kui on stabiilne haiglates. Siis oligi haiglate seis stabiilne, aga me ikka lükkasime otsust jälle edasi. Nüüd me lükkame jälle edasi. Ma ei näe praegu, mis siin kolme nädalaga muutuma hakkaks. Minu meelest me võiks ikkagi praegu hakata mõningaid piiranguid leevendama, vähemalt arutama, kuidas me nendest piirangutest välja tuleme. Kõige olulisem, mis mina tahaks praegu näha, et meil on plaan, kuidas me pandeemiast välja tuleme," ütleb Lutsar.

Teadusnõukoja juht Toivo Maimets kinnitab, et plaan tuleb.

"Me peame läbi mõtlema, mis järjekorras me teeme. Siin on praegu mõtted, et kõigepealt peaksime koolide poole vaatama, laste poole, justnimelt sellepärast, et nemad ei põe nii tõsiselt ja lapsi piirata selle pärast, et vanaema ei käinud vaktsineerimas, ei ole ka päris õige. Mis järjekorras me piiranguid maha võtame ja kaalume riske, see teekaart peaks olema selge ja sellega me täna kõik tegeleme. Seda plaani hetkel ei ole. Ma loodan, et esimesed komponendid sellest plaanist on olemas järgmisel nädalal," ütleb Maimets.