Teadur: britid võivad siia saata koptereid ja raketiheitjaid
Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni lubadus saata Venemaa ähvardava tegevuse tõttu NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse, täiendavalt vägesid võib tähendada kopterite, raketiheitjate, dessantväelaste ja elektroonilise sõjapidamise üksuste lähetamist, ütles kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.
"Kinnitamata andmetel plaanitakse Eestisse ja Poola saata ründekoptereid Apache, transpordikoptereid Chinook, mitmik-raketiheitjate üksust, droone, merejalaväge ja langevarjureid. Ja samuti ka üksuseid, mille ülesandeks on elektrooniline võitlus ja kübersõda," rääkis Hurt Vikerraadio saates "Uudis +". "Kuhu täpselt need liiguvad, millisesse riiki, kas Eesti või Poola - küll me seda peagi näeme," lisas teadur.
Hurt selgitas, et Ühendkuningriigil kui raamriigil, mis NATO heidutusprogrammi eFP raames Eestis paiknevat lahingugruppi juhib, on plaan, kuidas vajadusel Tapal paiknevat lahingugruppi täiendavate üksuste ja võimetega tugevdada, juba varasemalt olemas.
"Eesmärk on sel juhul tugevdada heidutust Venemaa suunas ja suurendada lahingugrupi väekaitset," ütles ta.
"Teiseks on [lisaväed vajalikud] muidugi ka NATO vaatevinklist vaadates halveneva julgeolekuolukorra tõttu, kus Moskva on paigutanud oma vägesid nii Valgevenesse kui ka Ukraina piirialadele. Balti riike on vaja kaitsta nende lähedal paiknevate Vene vägede, on vaja tugevdada heidutust ja näidata Moskvale, et NATO suudab reageerida. Selles mõttes tasub siin muidugi ka silmas pidada, et NATO heidutus täna vaadates nüüd vägede arvu on suhteliselt väike võrreldes kõikide nende vägedega, mida Venemaa on paigutanud Ukraina piirialadele," rääkis Hurt.
Ekspert arvas, et NATO analüüsib brittide pakkumist tervikuna ning kaalub, kuhu konkreetseid üksusi võiks paigutada. "Aga kui NATO otsus tuleb, siis mul on raske ette kujutada olukorda, kus osa eFP lahingugruppe tugevdatakse, osasid mitte. Küllap me näeme tugevdust ka Lätis ja Leedus paiknevate lahingugruppide osas. Nii et ma arvan, ootame veel mõned päevad ja siis näeme selle otsuse ära, et millest see koosneb," rääkis Hurt.
NATO otsustas pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 2014. aastal paigutada eFP raames lahingugrupid kolme Balti riiki ja Poolasse.
Kommenteerides Ühendkuningriigi peaministri nii otsustavat käitumist, tõdes Hurt, et küsimus ei ole mitte üksikisikus, vaid Suurbritannias laiemalt. "Suurbritannia on NATO-s üks aktiivsemaid ja autoritaarse Venemaa suhtes kriitilisemalt meelestatud riike ka. Pealegi on Suurbritannial kui tuumariigil hoopis teine ja strateegilisem vaade globaalsele julgeolekule, kui võrrelda näiteks Saksamaaga ja teiste riikidega Euroopas," rääkis analüütik.
Vastates Saksa kaitseministeeriumi pressiesindaja väljendatud skepsisele saata Leedusse, mille eFP raamriik Saksmaa on, täiendavaid sõjajõude, leidis Hurt, et tugevdused võivad tulla mõnelt teiselt riigilt, kes juba täna panustab Saksamaa juhitud lahingugruppi. "Aga eks see oleks sel juhul muidugi mage, arvestades Saksamaa suurust ja positsiooni Euroopas," leidis ta.
Hinnates Eesti suutlikkust täiendavaid liitlasvägede üksusi vastu võtta, ütles Hurt, et 2020. aastal valmis Tapa sõjaväelinnakus uus vastuvõtuala, mis mahutab umbes 1500 kaitseväelast. "See on NATO poolt rahastatud projekt ja see on osa NATO Varssavi tippkohtumisel heaks kiidetud otsuste paketist, mille eesmärk oli omal ajal rajada idatiiva riikidesse tingimused NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmiseks. Samal ajal tuleb tõdeda muidugi, et see taristu on pigem mõeldud selleks, et liitlasvägesid vastu võtta piiratud aja jooksul. Kui peaks tekkima vajadus alaliselt majutada siia kuni 900-1000 sõdurit, ehk rohkem kui tavaliselt, siis on tõenäoliselt vaja rajada ka täiendavat taristut," rääkis kaitseuuringute keskuse teadur.
Ajaleht Financial Times kirjutas nädalavahetusel, et Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson kaalub Eestis viibiva väekontingendi kahekordistamist täiendava 900 sõduriga.
Toimetaja: Mait Ots