Juba viis aastat on neile, kes soovivad merre tuuleparki rajada, vastatud, et enne kehtestame mereala planeeringu ja siis menetleme teie hoonestusloa taotlusi. 

"Kõik dokumendid on nüüd valmis, kõik dokumendid on ka rahandusministeeriumi kodulehelt kättesaadavad," kinnitas rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Triin Lepland. "Planeeringu kehtestab valitsus oma korraldusega ja selle korralduse menetlemine hetkel käib."

Põhimõtteliselt võiks riigihalduse minister Jaak Aab planeeringu neljapäeval valitsuse ette viia ja siis olekski selge, kus kasvatatakse tulevikus kalu ja molluskeid, kus sõidavad laevad ja kuhu saab rajada tuuleparke.

Aga viimastel nädalatel on valitsuspoliitikud, teiste seas peaminister Kaja Kallas, hakanud rääkima, et planeeringu kehtestamine ootab riigikogus oleva ehitusseadustiku eelnõu taga. Eelnõu menetlemist juhtiv reformierakondlane Annely Akkerman selgitas, et juriidiliselt pole eelnõu ja mereala planeering seotud. Aga valitsus soovib, et uued reeglid oleks paigas enne, kui hoonestusloa menetlused hoo sisse saavad.

Suur osa eelnõust räägibki sellest, kuidas tuuleparkide jaoks tarvilike hoonestuslubade üle otsustatakse. Nii näiteks annab kehtiv seadus ettevõtetele võimaluse suur mereala niimoodi ära broneerida, et seal pool sajandit midagi ei toimuks.

Seadusemuudatus lahendaks selle probleemi ära, rääkis Akkerman. "Hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks, kui hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul ehitusluba saanud. Mis tähendab seda, et siis need alad jäävad uuesti vabaks teistele taotlejatele."

Mereala planeeringu kehtestamist ootavad lisaks energeetikutele veel paljud huvigrupid ning sestap võiks ju ehitusseadustiku eelnõuga kiiresti edasi liikuda. Esimene lugemine oli juba oktoobris ning hea tahtmise korral suudab riigikogu pidada kaks lugemist nädalas. Aga eelnõus on veel palju lahtisi otsi.

Näiteks pakkus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium novembris, et uute reeglite järgi võiks menetleda kõiki neid hoonestusloa taotlusi, mis esitati pärast 2017. aasta 25. maid, ehk enne mereala planeeringu algatamist.

Aga riigikogu õigus- ja analüüsiosakond ning arendajad märgivad, et niisugune tagantjärgi jõustuv seadusemuudatus on põhiseaduse vastane.

"Veel täna saime majandusministeeriumist kirja, et lähiajal saadetakse meile ministri allkirjaga kiri, mis moodi nad soovivad oma eelnõu parandada, et vastuolud põhiseadusega saaks maha võetud," ütles Akkerman.

Tema sõnul ei saa seadusemuudatust mõtlematult ja kiirustades teha, sest muidu pole aastatepikkusest kohtuskäimisest pääsu. Mis reeglid kellele ja mis ajast kehtima hakkavad, pole tuuleparkide puhul miljoni vaid pigem miljardite eurode küsimus.

"Need investeeringud on suuremad kui Eesti aastaeelarve ja elektrimüügi aastakäibed nendelt investeeringutelt on samuti suuremad kui Eesti aastaeelarve," sõnas Akkerman.

Aga see pole sugugi ainus küsimus, mis lahendust ootab. Akkerman märkis, et niisama oluline on see, kuidas kujuneb hoonestustasu, mida ettevõte riigile peab maksma. Eelnõu seletuskirjas täheldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Lätis on hoonestustasud 14 korda madalamad. Akkerman pakkus, et võib-olla tuleks eelnõu veel muuta, nii et hoonestustasu sõltuks toodetud elektrienergia hulgast.

Tema hinnangul tuleks hoonestustasuga koosmõjus vaadata ka seda hüvitist, mida saab kohalik kogukond, mis sest, et toda paneb paika teine eelnõu.

Akkerman lisas, et uute reeglite vastuvõtmine veel selle riigikogu koosseisu jooksul on võimalik, kuid nõuab üksjagu poliitilist tahet.

"Ma arvan, et me peaksime iga nädal ühe töörühma koosoleku tegema. Minu nägemuse järgi tuleb need kolm aspekti ehk seni esitatud hoonestusloa taotlused, keskkonnahäiringute hüvitamine ja koormamistasu komplektis üle vaadata ja kehtestada need ühel ajal," sõnas Akkerman.