Viimase paari aastaga on Eestis vohanud krüptoettevõtete arv tublisti vähenenud. Kui tipphetkel oli neid 4000, siis praeguseks on aktiivseid litsentse veidi üle 380. Just nimelt litsentse, mitte ettevõtteid, märkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), kuna probleem ongi selles, et väga suur hulk neist, kellele on Eesti tegevusluba välja antud, pole Eestiga kuidagi seotud.

Nii pole võimalik aga võimalik järelevalvet teha ja sellega kaasneb ka mainekahju risk Eestile. Ka Bloomberg viitas teisipäeval, et Eesti üritab krüptorahadega seotud pettuste suurt hulka ohjeldada.

"Seda mainet kindlasti ei taha, aga regulatsioonide vastuvõtmine tähendabki seda, et sul on parem ülevaade toimuvast," nentis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).

Samas, ütles Korobeinik, on krüptovaldkonna juures ka häid asju ning kui Eesti peletab siit kõik krüptofirmad minema, ei tähenda, et see valdkond kaob, vaid kolib lihtsalt mujale.

"Peab otsima sellist kompromissi, mis ühelt poolt vähendab rahapesu riski ja riski, mis tekib klientidel. Ja teiselt poolt ikkagi jätab selle valdkonda Eestisse alles. Eesti praegu on kahtlemata maailmas juhtiv jurisdiktsioon krüptofirmade jaoks ja tahaks seda olukorda tegelikult kaitsta, sest Eesti maine pigem võidab sellest," rääkis Korobeinik.

Seaduseelnõuga suurendatakse krüptofirmade omakapitalinõuet 12 000 eurolt 125 000 euroni ja sõltuvalt tegevusalast 350 000 euroni. Krüptofirmade juhatuse liikmetele kehtestatakse finantshariduse nõue ning plaanitakse ka järelevalvetasu.

Kui rahandusministeerium sooviks tasu määraks 0,03 protsenti iga tehingu pealt, siis Korobeinik sooviks kompromisslahendust, näiteks võtta tasu aastakäibe pealt.

"Järelevalvetasu on olnud üks nendest teemadest, mida sektor ise on tõstnud. Tõesti ei ole kellelegi eesmärk ausalt, mõistlikult tegutsevaid innovatiivseid ettevõtteid (takistada).  Arutame praegu, et kuhu täpselt see piir tõmmata," lausus Pentus-Rosimannus.

Krüptoäri turgu korrastada püüdev rahapesu andmebüroo on põrkunud vastu mitmeid kohtuasju. Kokku on kahel viimasel aastal alustatud 37 virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks vajalike tegevuslubadega seotud kohtuvaidlusi. Rahapesu andmebüroo kinnitusel on paarkümmend neist praegu pooleli.

Selle aasta alguses aga andis Tallinna halduskohus õiguse kaheksale firmale ning kohustas neile tegevusload väljastama.