Eelmise aasta lõpus oli lootust, et kohe-kohe saavad Euroopas müügiloa kaks koroonaravimit molnupiravir ja Paxlovid. Praeguse seisuga ei ole molnupiraviril müügiluba ja Paxlovid sai selle eelmise nädala lõpus.

"Me oleme oma tellimused esitanud, neid värskelt täpsustanud, need on suurusjärgus üle 10 000 patsiendile mõeldud. Täpsemalt ei tahaks öelda, sest me ikkagi loodame, et meil on teatud pandlikkus nende koguste tellimisel," rääkis Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erik Laidmäe.

Eesti on tellinud mõlemat ravimit, aga praegu on Euroopa Komisjonil pooleli hankelepingu läbirääkimised Pfizeriga. Kui koroonavaktsiine jagati esialgu vastavalt riigi rahvaarvule, siis ravimi jagamisel pole see ainus kriteerium.

"On lubatud meile, et ravimi koguste jaotamisel arvestatakse iga riigi antud hetke epidemioloogilist olukorda ja vajadust ravimi järele," sõnas Laidmäe.  

Paxlovidi tuleb hakata kasutama võimalikult vara nagu kõiki teisi viirusvastaseid ravimeid, ravikuur kestab viis päeva ja läheb haigekassale maksma 750 eurot, millest patsient tasub 2,5 eurot. Toimeained on kahes eraldi tabletis, mõlemaid tablette tuleb võtta korraga kaks korda päevas. Ravim on mõeldud riskirühma inimestele, kellel on oht raskeks haigestumiseks.

"See Paxlovid, Pfizeri ravim, koosneb kahest osast: viirusevastane preparaat, mis on põhitoimeaine, ja abistav [toimeaine]. Sellel abistaval on koostoimeid muude ravimitega. See tema kasutust võib natukene pärssida," ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets.

Ravimist endast tulenevalt ei sobi ta lastele, rasedatele ega maksa- või neeruprobleemidega inimestele. Praeguste teadmiste kohaselt peaks ravimi tõhusus olema 90 protsenti ehk just nii palju peaks see suutma haiglasse sattumist ja koroonasurma vältida.

"Praegune ravim töötab teatavatel andmetel nii deltatüve kui omikroni tüve vastu. Töötas ka originaalse Wuhani tüve vastu. Hetkel ta peaks töötama kõigi teada olevate tüvede vastu. Raske on nüüd ennustada, mis tulevikus saab," sõnas Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.

Altmetsa sõnul on praegu raske öelda, kas koroonaravim aitab vältida haiglate ülekoormust.

"Kui me kasvõi seda mõtleme, kui palju meil on vaktsineerimata eakaid, see on 70 000, võibolla natukene vähem, ja ravimit tuleb 10 000, siis see ei ole tohutu mõjuga," ütles Altmets.

Altmets soovitab praegu pigem panustada vaktsineerimisele, sest ilmselt jõuavad tabletid apteeki alles siis, kui omikronilaine on möödas.