Jaanuari lõpus, kui Pfizeri koroonaravim Paxlovid sai Euroopa Ravimiametilt müügiloa, teatas Eesti, et soovib seda rohtu 10 000 inimesele. Sarnaselt vaktsiiniostudega otsustati liituda Euroopa Liidu ühishankega.

Haigekassa on pärast seda pidevalt kinnitanud, et Euroopa Komisjon peab Pfizeriga läbirääkimisi ja kui need on peetud, võime ravimi ostmiseks lepingu sõlmida.

Haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe sõnul kestavad läbirääkimised siiani. Kõnelusi takistab vaid see, et üks pool ehk Pfizer ei soovi tegelikult läbi rääkida.

"Mida me teame praegu, on see, et ravimitootja on võtnud taktika sõlmida iga riigiga eraldi leping, et mitte teha seda ühishanget Euroopa Liiduga," rääkis Rajamäe. "Põhjus, miks nad seda soovivad, on see, et see pakub ravimitootjale võimalust hinda sobivamal moel kujundada."

Teiste sõnadega, iga riigiga eraldi läbi rääkides loodab Pfizer rohkem raha teenida.

Rajamäe sõnul on Euroopa Komisjon märkinud, et kui iga riik oma lepinguid sõlmima hakkab, kaotab ühishange mõtte. "See on ka põhjus, miks Eesti ei ole seda bilateraalset lepingut sõlminud," sõnas Rajamäe.

Ühishankel osalevad liikmesriigid suhtlevad regulaarselt. Koosolekutel pole ühegi riigi esindaja öelnud, et oleks ühtsesse blokki mõra löönud ja ravimeid eraldi ostnud. "Meil lihtsalt puudub selline informatsioon," kinnitas Rajamäe.

Välismeedias on selle kohta rohkem teadmisi. Näiteks Reuters kirjutab, et Itaalias, kuhu on alates veebruarist tulnud umbes 50 000 Paxlovidi kuuri kuus, on tablette välja kirjutatud umbes 8300 inimesele.

Le Monde kirjutas aga juba 6. aprillil, et Prantsumaa sõlmis detsembris lepingu poole miljoni ravimikuuri ostmiseks. Nendest oli välja kirjutatud alla 5000. Erinevatel andmetel antakse Pfizeri ravimit ka Saksamaal ja Belgias.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Hanna Hinrikus ütles, et selles pole midagi keelatut.

"Nii pea, kui Euroopa Ravimiamet annab ravimile Euroopa Liidus müügiloa, on võimalik kõigil liikmesriikidel seda ka kohe oma elanike tarbeks osta," kinnitas Hinrkus. "See on sisuliselt liikmesriigi enda otsustada, kas nad teevad kahepoolse lepingu otse ravimitootjaga või osalevad Euroopa Liidu ühishankes, mille tingimused tõenäoliselt on soodsamad."

"Eestile on korduvalt see ravimitootja pakkunud seda bilateraalset lepingut," ütles Rajamäe. "Oleme sellest keeldunud, sest Euroopa Liit on võtnud suuna teha neid hankeid ja toiminguid ühiselt. Seda ka ravimite puhul. Ja lähtume sellest."

Rajamäe sõnul usub Eesti ka argumenti, et koos teiste riikidega saame odavamad ravimid. Jaanuaris rääkis haigekassa, et üks viiepäevane kuur Paxlovidit maksab umbes 750 eurot. Samas USA maksab Reutersi teatel sama rohu eest 490 eurot.

Kiik: kahepoolse lepingu puhul on küsimus tingimustes ja kõrgetes hindades

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik loodab, et Euroopa ühishankest saab siiski asja.

"Kuna on näha, et Euroopa Komisjoni läbirääkimised ravimitootjaga ei edene, siis loomulikult peame hindama, kas minna ka kahepoolsesse lepingusse. Aga siin on küsimus nii lepingu tingimustes kui ka väga kõrgetes hindades," märkis Kiik.

Ta lisas, et peale hinna on ka oluline, kuidas lepitakse kokku ravimite transport ja kui väikeste koguste kaupa ravimeid osta saab. Kiige sõnul tuleb arvestada ka sellega, et pandeemia kriitilisem faas on praeguseks ilmselt läbi.

"Selles valguses on ka omajagu suur oht soetada väga kõrge hinnaga ravimeid, mida hiljem tegelikult vaja ei lähe," lisas Kiik.

Minister ütles, et ehkki Paxlovid on ennast uuringutes tõestanud, tuleb jälgida ka teisi ravimeid, muu hulgas neid, mida alles uuritakse.

"Siin peavad eksperdid ja arstid hindama, milline neist on tänases seisus kõige mõistlikum ravim, mida soetada ja kas selle soetamiseks on mõistlik aeg praegu, suve lähenedes või pigem sügise poole, mil on rohkem infot teiste ravimite kohta," sõnas Kiik.

Omaette küsimus on, mis saaks ravimitest pärast nende ostmist. Sisuliselt peaks riik need hulgimüüjatele müüma. See omakorda müüks ravimit apteegis ning saaks suurema osa rahast haigekassalt tagasi. Seda küll juhul, kui arstid ravimit inimestele välja kirjutavad.

Keerulist skeemi aitaks vältida see, kui mõni maaletooja koroonaravimi pakkumise enda peale võtaks. Samas, arvestades, et seni on Paxlovidi maailmas üsna vähe kasutatud, peaks ka ettevõte arvestama riskiga, et kallis kaup jääb talle lihtsalt kätte.

Maailma terviseorganisatsioon saatis reedel laiali pressiteate, kus soovitas riikidele just Pfizeri toodetud Paxlovidi. 3000 patsiendiga tehtud uuringud näitasid, et kui riskirühmas olevatele inimestele ehk eakatele või vaktsineerimata inimestele antakse Paxlovidi kuur kohe pärast nakatumist, väheneb nende haiglasse sattumise risk 85 protsendi võrra.

"Jätkuvalt kõige kindlam ja efektiivsem viis oma elu ja tervist kaitsta, on vaktsineerimine," sõnas Kiik.

Arstid ootavad kiiresti ravimit

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmetsa sõnul võiks koroonaravim võimalikult kiiresti Eestisse jõuda.

"Nad võiks olla nii kiiresti kui võimalik olemas. See isegi ei sõltu sellest, kas on sügis või järgmise laine tõus. Ka praegu ikkagi inimesed haigestuvad ja nendest oleks ka praegu abi," ütles ta.

Oluline on, et Paxlovidi kasutamist alustataks võimalikult kiiresti pärast haigestumist.

"Minule teadaolevalt on kokku lepitud nii, et kui patsient saab positiivse testi ehk kui ta jääb haigeks ja saab testitud, kas siis teeb koduse testi või on testimispunktis teinud, siis ta võtab ühendust oma perearstiga ja perearst kirjutab retsepti," selgitas Altmets.