Detsembri lõpus ja jaanuari alguses tehtud küsitluses ütles 55 protsenti vastajatest, et nad ei kiida heaks, kuidas peaminister oma tööga hakkama saab ning 35 protsenti, et nad kiidavad heaks. Samal ajal hindas 48 protsenti küsitletutest, et valitsus teeb oma tööd halvasti ning samuti 48 protsenti, et valitsus teeb oma tööd hästi.

Seega on ligi kuu aja jooksul kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra nii peaministri kui ka valitsuse tööga rahulolematute vastajate osakaal.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellib peaministri ja valitsuse töö hindamise küsitlust alates oktoobrist. Küsimused esitab Norstat vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul erakondliku eelistuse küsitluses.

Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles viimaseid tulemusi kommenteerides, et Keskerakonna jaoks peaks Reformierakonna koalitsioonipartneriks olemine olema üpriski muret tekitav, sest ainsad valijad, kes on selle valitsuse ja peaministri tegevusega rahul, on Reformierakonna toetajad.

"Valijaskond tervikuna ei ole ei valitsuse ega peaministri tööga rahul ning uue aasta esimene kuu on seda rahulolematust märkimisväärselt juurde toonud. Kui vaadata toetuse jaotust valitsuse ja peaministri tegevusele, võiks öelda, et praegune valitsus ja peaminister ei esinda mitte Eesti valijaskonda tervikuna, vaid pigem kitsalt Reformierakonna toetajaid," ütles Mölder. "Ainult oravate toetajate hulgas ollakse valitsuse ja peaministri tegevuse osas valdavas enamuses positiivselt meelestatud. 77 protsenti Reformierakonna toetajatest kiidab Kaja Kallase tegevuse heaks ning 82 protsenti arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi."

"Selgelt ülekaalukat heakskiitu peaministrile teiste erakondade toetajate hulgast ei leia ning eriti tähelepanuväärne on see, et ka Reformierakonna koalitsioonipartneri, Keskerakonna, toetajad ei kiida peaministri tegevust heaks (73 protsenti). Ka valitsuse tegevuse osas tervikuna on Keskerakonna toetaja pigem negatiivsel positsioonil (55 protsenti). Keskerakonnale on selles valitsuses olemine potentsiaalne toetusrisk ning valitsuse püsimiseks peab ka teine valitsuserakond seda endale teadvustama," lisas Mölder.

Peaministri töö kohta küsis Norstat uuringus: "Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?" 63 protsenti küsitletutest vastas "Ei kiida heaks", 26 protsenti "Kiidan heaks" ning 10 protsenti ütles "Ei oska öelda".

Valitsuse töö kohta palus Norstat öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 56 protsenti küsitletutest vastas "Väga halvasti" või "Pigem halvasti", 35 protsenti "Väga hästi" või "Pigem hästi" ning üheksa protsenti "Ei oska öelda".

Uuringufirma Norstat korraldas küsitluse 25.01–31.01 ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil esitati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Et tulemused oleksid esinduslikud, on valimi andmed kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.