Justiitsministeerium saatis mullu oktoobris kooskõlastusringile avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeeriumi eesmärk oli muuta üle kaheksa aasta kehtinud avaliku teenistuse seadus paindlikumaks selles, mis puudutab töökonkursse.

"Eelnõuga soovitakse konkursside regulatsiooni muuta ametiasutuse jaoks vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase," märkis justiitsministeerium.

Sellele tehtud ettepanekutest torkab silma riigisekretäri tagasiside, kus ta lubab eelnõu kooskõlastada üksnes juhul, kui arvestatakse märkusi ja ettepanekuid, mida riigisekretär tegi kokku 12.

Neist kõige põhimõttelisem on 11. ettepanek, kus riigisekretär teeb ettepaneku oluliselt laiendada nende riigiametnike ringi, kelle töölepingud peaksid olema tähtajalised.

Viieaastased töölepingud

Avaliku teenistuse seadus ütleb praegu, et ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud erandjuhud. Erandite alla läheb riigisekretär ise, samuti ministeeriumide kantslerid, asekantslerid, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juhid – nemad kõik määratakse ametisse viieks aastaks.

Riigisekretär teeb ettepaneku laiendada määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi ning lisada loetellu ka eelnimetatud tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga.

Lihtsustatult tähendab see ettepanekut muuta avaliku sektori keskastme juhtide senised tähtajatud lepingud tähtajalisteks. Iga viie aasta järel korraldatakse ametikohale konkurss, kus mõistagi ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.

Samas punktis teeb riigisekretär ettepaneku kehtestada sarnaselt tippjuhtidega ka neile vahetult alluvate üksuste juhtidele ühtsed nõuded ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtted.

"Tähtaegse teenistussuhte rakendamine peale avaliku teenistuse tippjuhtide ka nendele vahetult alluvate üksuste juhtide puhul ning ühtsete nõuete ning valiku, hindamise ja arendamise põhimõtete kehtestamine võimaldavad tõhustada seni üsna tagasihoidlikult rakendunud rotatsioonisüsteemi. Samuti tekitab see nii tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhtidele kui ka nende alluvatele uusi arengu- ja karjäärivõimalusi ja soodustab tippjuhtidele järelkasvu loomist," põhjendas riigisekretär Peterkop muudatuse vajadust.

Veidi robustsemalt kokku võttes soovib riigisekretär muuta olukorda, kus keskastme juhi kohal istutakse aastakümneid ning pannakse kinni uute ja võibolla ka võimekamate inimeste tulek neile kohtadele.

Mitmed ministeeriumid toetavad

Peterkopi ettepanekut toetavad ka mitmed ministeeriumid.

Siseminister Kristian Jaani kirjutab oma arvamuses: "Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ministeeriumide osakonnajuhatajatele viieaastase teenistustähtja kehtestamise. Muudatus toetab ametnike ja töötajate võimalusi karjäärimuudatusteks ja roteerumiseks. Samuti suurendab see ametnike ja töötajate kompetentsust, pühendumust, motivatsiooni ja mobiilsust, ennetades samas näiteks pinge- ja stressirohkest tööst tingitud väsimust või isegi terviseprobleeme."

Sisuliselt samal seisukohal on ka riigihalduse minister Jaak Aab, kes tegi oma kommentaaris ettepaneku kehtivat seadust muuta nii, et lisaks valitsusasutuse juhile laieneks tähtajalise töölepingu põhimõte ka "tema asetäitjale ja valitsusasutuse struktuuriüksuse juhile".

Toetus tuli ka keskkonnaministeeriumist, tõsi küll veel eelmise keskkonnaministri Tõnis Mölderi allkirjaga. Ka tema leidis, et viieaastased tähtajalised töölepingud tuleks teha nii ministeeriumide osakonna juhatajatele kui ka valitsusasutuse peadirektori asetäitjatele.

Justiitsmister: riigisekretäri ettepanekud eelnõusse ei sobi

Justiitsminister Maris Lauri teatas ERR-ile, et riigisekretäri ja ka paljude ministeeriumide ettepanekud soovivad olemuslikult muuta avaliku teenistuse mõningaid aspekte, seetõttu nad sellesse eelnõusse ei sobi.

"Kuid mul on väga hea meel, et ametnikel on huvi arutada võimalike põhimõtteliste ja ulatuslike muudatuste üle avalikus teenistuses. See arutelu ei peaks sealjuures piirduma üksnes sellega, kui ulatuslikult kasutada tähtajalisi lepinguid. Olen, muide, juba teinud ettepaneku muuta kõigi riigiametite juhtide töölepingud tähtajaliseks, loodan, et see saab peagi ka heakskiidu valitsuses ja riigikogus," teatas Lauri.

Keda muudatus puudutaks?

Hetkel töötab ministeeriumides 217 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,5 aastat. 66 keskastmejuhti (30 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist 28 teenistujat (12 protsenti) üle kümne aasta.

Ametites, inspektsioonides ja muudes valitsusasutustes on teenistuses 578 keskastmejuhti, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,2 aastat. 208 keskastmejuhti (36 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, 38 (seitse protsenti) neist üle kümne aasta.

Lisaks on valitsusasutustes peadirektorite asetäitjatena teenistuses 43 inimest, kelle keskmine staaž samal ametikohal on 4,1 aastat. 12 asetäitjat (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle viie aasta, neist seitse (28 protsenti) on ühel ametikohal töötanud üle 10 aasta.

Siiski on viimastel aastatel seoses nelja valitsusasutuse ümberkorraldamisega vähenenud pikka aega samal ametikohal töötanud keskastmejuhtide arv.