Maasikas: läänes ühtsuse probleemi pole
Lääne liitlaste ühtsus on tugev, aga praeguse diplomaatia Ukraina üle teeb keeruliseks see, et Venemaa osaleb kõnelustel üksi, kuid läänel on palju osapooli, kellega oma sõnumeid koordineerida, ütles Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas "Esimeses stuudios".
Maasika sõnul on diplomaatide ülesanne hoida Ukrainas ära kõige halvem stsenaarium. Diplomaatia pole aga kuigi lihtne.
"Praeguse olukorra teeb ekstrakeeruliseks see, et ühel pool - Venemaal - on üks partner, USA-l on liitlased, kellega tuleb asju arutada, kooskõlastada, NATO oma 30 liikmega, kuidagi on Euroopa Liit seal pildi peal. Ja kuna nimetatud on kõik Ukraina liitlased, siis ju kooskõlastatakse ja räägitakse kõike seda ka ukrainlastega," selgitas ta.
Prantsuse ajaleht Le Figaro kirjutas teisipäeval, et Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Vene presidendi Vladimir Putini esmaspäeval Moskvas peetud kohtumisel oli jutuks ka Ukraina finlandiseerimise idee. Maasikas märkis, et lisaks sellele, et Macron on lehe väiteid eitanud, ei läheks Ukrainas ka läbi.
"Macron on täna Kiievis ja on selgelt eitanud, et sellest räägiti. Ja vaadates seda Kiievist, siis see isegi teoreetilise võimalusena tähendaks Ukraina välispoliitilise kursi kardinaalset muutust. Ukraina on demokraatia ja Ukrainas ei läheks see demokraatlikult läbi," ütles ta.
Suursaadik kinnitas, et lääne ühtsus on Ukraina küsimuses olnud väga tugev.
"Kogu praeguse kriisi ajal on koordinatsioon liitlaste vahel toiminud väga hästi. USA koordineerivad oma samme, oma vastuskirja venelastele, Euroopa Liidu riigid koordineerivad omavahel väga hästi, Euroopa Liidu ühtse välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell räägib mitu korda nädalas (USA välisministri) Antony Blinkeniga jne. Selles mõttes info puudust ja ühtsete seisukohtade, ühtsuse probleemi ei ole," rääkis Maasikas.
Ta tunnustas ka USA suhtlust oma liitlastega ning tema hinnangul ei ole põhjust muretseda, et USA lepib Venemaaga midagi kokku üle oma liitlaste peade.
"USA on oma liitlastele väga hea liitlane ja see koordinatsioon, mis seni on toimunud, on eeskujulik. Ja loomulikult on USA liitlaste, kelle seas ka palju EL-i liikmeid, ülesanne kogu aeg olla pidevas suhtluses, mis ka toimub," sõnas ta.
Maasikas tõdes, et Euroopa Liidul võib olla erimeelsusi väiksemates küsimustes, kuid kui konflikt Ukrainas peaks ägenema, siis selles ollakse ühtsed.
"Seda nägime juba 2014. aastal - kui asi on nii selge ja nii tõsine, siis suudab Euroopa Liit väga ühtselt ja ma usun, et ka väga kiiresti tegutseda," ütles suursaadik.
"Põhiasjad - toetus Ukrainale, nõue, et Venemaa peab pingeid maandama, ja valmisolek oma sammudeks, meetmeteks, sanktsioonideks - need on paigas ja seal on ühtsus," sõnas ta.
Ukraina meeleolu on ärev, kuid paanikat pole
Maasikas rääkis saates, et meeleolu Kiievis on praeguse olukorra tõttu ärev, kuid paanikat ei ole. "Inimesed konserve ja tangaineid kokku ei osta, pangakontosid ei tühjenda. Valmisolek oma riiki kaitsta on väga tugev."
Maasika sõnul on Ukraina riik alates konflikti puhkemisest 2014. aastal kardinaalselt muutunud.
"Riik pööras oma välispoliitika selgelt idast läände. 2015. aastal kirjutati põhiseadusesse, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesus on eesmärgid. Majanduslikult pööratakse ennast idast läände, inimeste liikumine, viisvabadus Euroopa Liiduga on sellele palju kaasa aidanud. Ja loomulikult rahvustunne on kõik see aeg tugevnenud."
Ukrainal on Maasika kinnitusel vaja mitmesugust abi ja toetust.
"Kõigepealt soovib Ukraina relvaabi. Paljud on seda ka andnud: USA, Ühendkuningriik, Eesti, Läti, Leedu, Poola jne. Nad soovivad majandusabi. Ukrainale on vaja anda sõnumeid, et nende makromajanduslik stabiilsus püsib," selgitas Maasikas.
"Ukraina vajab poliitilist toetust ja on ka saanud seda. Kui vaadata kogu lääne /.../ seisukohti, siis põhilistes asjades on seisukohad täiesti ühtsed. Toetus Ukraina suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele, nõue, et Venemaa peab pingeid maandama, ja ka see sõnum, et kui Venemaa läheb üle piiri, kui agressiooni tugevdatakse veelgi, tulevad ka meetmed. Need on peamised suunad, mida Ukraina soovib. Alati saaks muidugi rohkem, aga üldiselt on seda toetust ka saadud."
Eesti abi ei ole jäänud Maasika sõnul Ukrainas märkamata.
"Välihaigla, relvaabi, poliitiline toetus. Eesti on nende riikide hulgas, kes rahvusvahelistes organisatsioonides ja suheldes teistega, USA-ga väga tugevasti toetavad Ukrainat ja rõhutavad abistamise vajadust. Seda Ukrainas teatakse ja Eesti paistab siin väga hea välja."
Toimetaja: Merili Nael