"Meie ühine eesmärk on hoida ära sõda Euroopas," ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz koos president Emmanuel Macroni ja Poola presidendi Andrzej Dudaga.

"Vene vägede koondamine Ukraina piirile on murettekitav ja meie hinnang olukorrale on ühtne, nagu ka meie seisukoht selles: igasugune edasine rünnak Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu on vastuvõetamatu ja sellel on laiaulatuslikud tagajärjed Venemaale: poliitiliselt, majanduslikult ja geostrateegiliselt," ütles Scholz.

Lääneriigid eesotsas USAga kardavad, et Venemaa valmistub Ukrainasse tungima. Moskva sõnul ei plaani ta sissetungi, kuid võib võtta täpsustamata "sõjalis-tehnilisi meetmeid", kui ei täideta mitmeid julgeolekunõudeid, sealhulgas NATO lubadust mitte laieneda.

Poola president Andrzej ütles, et see on Euroopa kõige keerulisem olukord alates 1989. aastast, mis on verstapost Euroopas toimunud oluliste muutuste aastal, mis viis Berliini müüri ja raudse eesriide langemiseni.

"Me peame leidma lahenduse ja me peame leidma sellise lahenduse, mis tagab sõja vältimise. See on hetkel meie kõige olulisem eesmärk. Usun, et suudame selle saavutada. Hetkel on kõige olulisem, et me töötame ühtselt ja solidaarselt. Peame näitama, et räägime ühel häälel ja peame ka näitama, et me ei tagane," ütles Duda. .

USA president Joe Biden kavatseb peagi suhelda Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki teisipäeval, 8. veebruaril.

Macronist sai sel nädalal esimene lääne suurriigi juht, kes kohtus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga pärast seda, kui Venemaa koondas väed Ukraina lähedale.

Pärast kohtumist Putiniga ütles Macron, et näeb kriisile "konkreetseid" lahendusi ja on saanud Venemaa liidrilt kinnituse, et edasist eskaleerumist ei toimu.

Järgmisel nädalal sõidab Moskvasse ka Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Enne seda käib ta Kiievis. Saksamaad on kritiseeritud selle pärast, et Saksamaa keeldub Ukrainale relvi saatmast, aga Scholzi sõnul toetab Saksamaa Ukrainat majanduslikult.