Eesti rektorite nõukogu kohtus haridusminister Kersnaga reedel Tartu Ülikooli peahoones.

"Meie tänase arutelu tulemusel sündinud kokkulepe on selline, et olemasolevaid halduslepinguid me ei allkirjasta, kuni ei selgu, milline on riigi rahaline garantii ülikoolidele. Kui riigieelarvest tulenev selgus on käes, saame lepingute võimalikku allkirjastamist edasi arutada," rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser reedel ERR-ile.

Halduslepingu allkirjastamise tingimus on Asseri sõnul kõrghariduse rahastuse 15-protsendiline tõus järgmise nelja aasta jooksul. "Reaalne võimalus riigi panust hinnata tekib ülikoolidel suve lõpus, kui valitsus teeb riigieelarve strateegia otsuseid," ütles Asser.

Kohtumiselt haridusminister Kersnaga läheb valitsuskabinetile edasi ettepanek peatada kõrghariduse rahastuse praegune langus. "Kõigil kohtumisel viibinutel oli ühine arusaam, et Eesti kõrghariduse rahastamine peab suurenema," tõi Asser välja kohtumise positiivse aspekti.

Selgus rahastuse teemal peaks saabuma sügisel toimuvatel riigieelarve aruteludel. Kuigi ülikoolid peavad seni saama hakkama vähema rahaga, kinnitasid nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli rektor, et sügiseni tullakse toime.

"Tehnikaülikool saab hakkama läbi selle, et me ristsubsideerime, kõrghariduse tegevustoetus on üks osa ülikooli tulueelarvest, projektid on teine osa. Meil on piisavalt vahendeid, et saada hakkama, aga eks ta kindlasti on keeruline ülikooli sees selgitada, sest palgasurve on väga suur," ütles tehnikaülikooli rektor Tiit Land "Aktuaalsele kaamerale".

"Mõningad reservid ülikoolil loomulikult on, aga need kindlasti ei ole pikas plaanis jätkusuutlikud," sõnas Asser.

Rektorite sõnul on aga praegune kokkulepe ajutine lahendus ja sügisel oleks vaja üle vaadata kõrghariduse rahastusskeem pikemas plaanis.

"Praegu on see ajutine leevendus selles mõttes, et me hoiame praegust taset sisemajanduse kogutoodangust, aga edasine on arutelu all, kuidas üldse kõrghariduse rahastamine saab tulevikus olema. Sügisel kindlasti jätkuvad ka arutelud pikemas perspektiivis," rääkis Land.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ülikoolid ei saanud anda allkirja halduslepingutele, kui pole teada, kas lisarahastust tuleb.

"Me ei pidanud seda võimalikuks olukorras, kus ülikoolid kirjutavad juba kohustustele alla ja riik ütleb, et nemad sügisel püüavad oma kohustusi täita. Ma arvan, et ülikoolid saavad riigi poolt võtta täiendavaid kohustusi Eesti ühiskonna ees enda peale, kui me lisarahastust saame. Meie alarahastus on kestnud liiga kaua ja viinud kriisini kõrghariduses, kus me juba seniste tegevustega oleme päris hädas," rääkis ta.

Valus otsus nii ülikoolidele kui ka riigile

"Rektorite nõukogu andis mulle täna teada, et nad ei ole nõus allkirjastama halduslepinguid ilma valitsuse lubaduseta järgnevatel aastatel kõrgharidusse lisaraha suunata. Selleks, et hoida suhtena SKP-sse kõrghariduse rahastust tänasel tasemel ehk 1,1 protsenti, peab suurendama tegevustoetust 15 protsenti aastas ehk uuel aastal ligi 25 miljoni euro võrra," kommenteeris kohtumist Liina Kersna.

"Ülikoolidele on see otsus valus, sest osa riigipoolsest rahastusest jääb hetkel saamata. Teisalt peame kindlasti tagama ülikoolide toimepidevuse ja seda me ka teeme," teatas Kersna.

Tema sõnul oli see otsus samuti valus riigile, sest riigil ei ole nüüd võimalik ülikoolidega kokku leppida vastuvõtu suurendamises suurema tööjõuvajadusega valdkondades, nagu meditsiinis, IT-s, hariduses, inseneerias ja psühholoogias. "Tegutseme selle nimel, et sügisel kui valitsus on riigieelarvelised otsused teinud, oleksime valmis kohe ka halduslepingud allkirjastama," lubas Kersna.

Asser on varem ERR-ile öelnud, et probleem kõrgkoolide rahastusega tekkis pärast seda, kui 2013. aastal mindi Eestis üle tasuta kõrgharidusele ning ülikoolidelt võeti võimalus kaasata eraraha senises mahus. Kui tasuta kõrgharidusele ülemineku alguses moodustas riigitoetus ülikoolidele 1,5 protsenti SKP-st, siis nüüdseks on see langenud 1,1 protsendile.

Sellise languse juures ei pea rektorid võimalikuks säilitada töötingimusi ning nende hinnangul langeb Eesti kõrghariduse kvaliteet.