"Täna, 11. veebruari pärastlõunal saabus nende-poolne vastus. Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots reedel ERR-ile.

Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.

Toots selgitas, et sõjaliste õppuste ettevalmistamine ja läbiviimine peab toimuma läbipaistvalt ja kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning enne päringu saatmist Valgevene jagatud info oli olnud ebapiisav. 

Kuna OSCE Viini dokumendi kohaselt oli Valgevenel vastamiseks aega 48 tundi, siis reedel vastus ka laekus.

"Järgmiste sammude osas koordineerime teiste Balti riikidega, kuid Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt on Eestil, Lätil ja Leedul nüüd õigus kutsuda kokku täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, millel saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid," selgitas Toots.

"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks," tõdes välisministeeriumi esindaja.

Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.

Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.

USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.

Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.

Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.