"Eesti, Läti ja Leedu on otsustanud OSCE Viini dokumendi riskide maandamise mehhanismist lähtuvalt kokku kutsuda täiendavad konsultatsioonid Valgevenega, kus saavad osaleda ka teised huvitatud OSCE osalisriigid. Kohtumine on plaanitud toimuma esmaspäeval, 14. veebruaril OSCE eesistuja Poola juhtimisel," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots ERR-ile.

Balti riigid said reedel Valgevenelt vastuse oma päringule, milles nad küsisid andmeid seal alanud ühisõppuste kohta Venemaaga, kuid välisministeeriumi hinnangul ei saanud vastust piisavaks pidada.

"Valgevene vastus kolme Balti riigi päringus esitatud konkreetsetele küsimustele jäi ebapiisavaks ning ei näidanud üles soovitud läbipaistvust seoses õppuse eesmärkide, mahu ja seal osalevate vägede tegevusega," tõdes Toots.

Sarnast mehhanismi otsustas nädalavahetusel Venemaa suhtes kasutada ka Ukraina, mis päris Venemaalt aru vägede koondamise kohta oma piiridele.

"Olemasolevate läbipaistvusmeetmete maksimaalne rakendamine on tänases julgeolekuolukorras oluline, kuid need saavad toimida vaid siis, kui kõik osapooled näitavad üles avatust ja valmisolekut sisukaks dialoogiks," märkis välisministeeriumi esindaja.

Leedu saatis kolmapäeval Balti riikide nimel Valgevenele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Viini dokumendi alusel järelepärimise seoses seal 10.-20. veebruari peetavate Vene-Valgevene ühisõppustega.

Väljaanne DefenseNews teatas neljapäeval, et Balti riigid nõuavad Valgevenelt õppuste kohta detailset ülevaadet, muuhulgas selles osalevate sõjaväelaste, tankide, soomukite, suurtükkide ja raketipatareide arvu, kavandatavat väljalendude arvu osalevate sõjalennukite kohta ning kiirreageerimisüksuste suurust, ütles Eesti Washingtoni-saatkonna esindaja väljaandele.

Venemaa ja Valgevene relvajõudude ühisõppuste "Sojuznaja Rešimost 2022" (Liitlaslik Otsustavus) eesmärk on Vene kaitseministeeriumi teatel välja töötada kaitseoperatsioon välisagressiooni mahasurumiseks ja tõrjumiseks, samuti terrorismi vastu võitlemiseks ja liitriigi huvide kaitsmiseks.

USA nimetas aga õppust pingeid õhutavaks tegevuseks, olukorras, kus pinged on niigi suured seoses Ukraina piiridel toimuvaga. Venemaa on korduvalt eitanud plaani Ukrainat rünnata, kuigi Moskva on Ukraina piiridele koondanud väidetavalt juba 120 000 sõjaväelast ning hulgaliselt relvastust.

Vene sõjavägi saatis õppuste ajaks Kaug-Idast Valgevenesse kaks õhutõrje raketisüsteemide S-400 divisjoni. Moskva teatel osalevad õppustel ka 12 hävitajat Su-35 ja raketisüsteem Pantsir.

Jaanuari lõpus ütles Valgevene kindral Viktor Gulevitš, et pärast õppust lahkub Vene sõjavägi Valgevenest ning Euroopa naabritele pole mingisugust ohtu. Sama kinnitas sel nädalal Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

NATO teatel on Valgevenes suurim hulk Vene vägesid pärast külma sõja lõppu.