"Meie oma eesistumisest ei loobu tingimustel, et Venemaa saab dikteerida, kes neile sobib," ütles Tsahkna esmaspäeval ERR-ile.  

Tema sõnul esitas Eesti oma kandidatuuri OSCE eesistujaks juba 2021. aastal, kuid Venemaa ja Valgevene on kasutanud võimalust blokeerida Eesti saamine eesistujaks, kuna OSCE sisemiste reeglite kohaselt on uue eesistuja heakskiitmiseks vaja konsensust.

"Aga Venemaa on blokeerinud ka kõikvõimalikke teisi rahvusvahelisi organisatsioone, et tekitada endale jõuõlga. Ja sama moodi ei ole ju OSCE-s ainult küsimus selles, et kas Eesti on järgmisel aastal eesistuja, vaid samuti on Venemaa blokeerinud ka organisatsiooni uue eelarve vastuvõtmise. Seetõttu töötab OSCE täna varasemate aastate eelarve baasil, mida iga kuu ümber jagatakse," selgitas Tsahkna.

"Ehk siis see on laiem agressorriigi poliitika ja Eesti on täna selles kohas, kus on võimalik kahjustada selle suure ja väga olulise organisatsiooni tegevust," tõdes Eesti välisminister.

Tsahkna rõhutas korduvalt, et Eesti ei allu agressorile. "Kindlasti me ei ole nõus otsima nüüd kandidaati, mis sobiks Venemaa tingimustele. See on põhimõtteline seisukoht mitte ainult sellepärast, et Eesti on väga hea eesistujariik, vaid seetõttu, et me ei saa lasta rahvusvahelisse organisatsiooni sellist kultuuri, kus agressorriik ja riik, mis viib läbi genotsiidi ja küüditab lapsi, hakkab dikteerima väga olulises organisatsioonis, kes ja milline riik ja mis tingimustel neile sobiks" rääkis minister.

Tema sõnul soovib Venemaa mitte võidelda ainult Eestiga, vaid blokeerida laiemalt tegevust kõikvõimalikes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis on üles ehitatud demokraatlikele põhimõtetele ja kus arvestatakse erinevate liikmesriikide huvisid.

"[Moskva soovib] Blokeerida seda tegevust, mis võitleks ja annaks hinnanguid Venemaa agressiooni suhtes. See on täiesti arusaadav, aga see ei ole aktsepteeritav, ehk me ei allu sellele," tõdes ta

Tsahkna kinnitusel on ta teemast rääkinud ka teiste Euroopa riikide välisministritega ning selgelt väljendanud seisukohta, et Eesti ei allu väljapressimisele ning saanud ka kõikidelt partneritelt selles toetust.

"Kõik saavad aru, et küsimus ei ole mitte ju Eestis, vaid küsimus on Venemaa käitumisest. Eks me näeme, mis edasi saab. Järgmise aastani on veel pisut aega ja arutelud käivad," märkis Tsahkna.

Eesti välisminister viitas ka sellele, et OSCE-l on rohkelt ülesandeid ja kui eeldada Ukraina võitu sõjas Vene agressiooni vastus, siis kogu regioonis, mis jääb Venemaa naabrusse, oleks OSCE tegevus ja mõju väga tähtis.

"Nii et olukord on keeruline. Aga ma arvan, et me leiame mingi lahenduse, et vähemalt organisatsioon saab edasi töötada niimoodi, et Venemaa väljapressimisega terrorile ei alluta," ütles Tsahkna. Ta ei avanud siiski, missuguse lahenduse vastasseis võiks saada.

Kommenteerides Soome välisministri Pekka Haavisto väljendatud muret, et OSCE võib vastasseisu korral oma tegevuse lõpetada, avaldas Tsahkna lootust, et seda siiski ei juhtu.

"On kokku lepitud, et Soome eesistumine toimub 2025. aastal ja Soome on kindlasti väga õige riik seda eesistumist pidama. Küll, aga ma arvan, et me leiame siit tee välja ja Venemaa ei saa hävitada sellise olulise organisatsiooni toimimist. Küll ta on seda muutnud, keerulisemaks," tõdes Tsahkna.

"Tegu on ikkagi suure organisatsiooniga, kus praegu on ka palju laiemad küsimused laua peal selles mõttes, et millistele põhimõtetele see organisatsioon jätkuvalt saab tugineda. Parem võtta praegu aega nende selgitamiseks, kui kiirustada mingi lahendusega," lisas Tsahkna.

"Eestile on vastuvõetamatu igasugune lahendus, mis on Venemaa diktaadi all tehtud. Ka meie oleme täisliikmesriik ja meil on siin õigus öelda oma sõna kaasa," lisas ta.

Välisministri sõnul tuleb konflikt lahendada aasta lõpuks, et järgmisel eesistujariigil oleks aega ette valmistada ka oma programmi ja tegevused eesistujana.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmeteks said tollased Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning tollased Nõukogude bloki ning hiljem ka Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeoleku küsimustega. Organisatsioon sai nimeks OSCE 1994. aastal toimunud Budapesti tippkohtumise tulemusena.