Analüütikud: Ukraina kriisi tõttu ületab nafta hind 100 dollari piiri

Venemaa võimalik sissetung Ukrainasse mõjutab ülemaailmset naftaturgu, hulk analüütikuid eeldab, et nafta hind ületab varsti 100 dollari piiri, kuna geopoliitilised pinged suurendavad tarnehäireid.
Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatootja. Konflikt Ukrainaga tooks kaasa Vene nafta ekspordi vähenemise. Toornafta pakkumine ja nõudlus on aga juba praegu tasakaalust väljas, teatas The Wall Street Journal.
Toornafta hind ületas viimati 100 dollari piiri 2014. aastal. Ukraina kriis aga tõstab järsult nafta hinda. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind on nüüd 95, 57 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 94,39 dollarit barreli kohta.
"Oleme valmis turbulentsiks. Energiaturg on pingeline," ütles Columbia ülikooli energiapoliitika keskuse direktor Jason Bordoff.
Analüütikute hinnangul suuremat Vene naftaekspordi katkestust siiski ei toimu. USA presidendi Joe Bideni administratsioon pole andnud märku, et võimalike sanktsioonide raames karistatakse tõsiselt Venemaa energiatööstust. Venemaa majandus sõltub aga fossiilkütuste ekspordist, seetõttu on ebatõenäoline, et Moskva vähendab kättemaksuks nafta tarnimist, teatas The Wall Street Journal.
"Isegi kui USA ei võta sihikule Venemaa energiatööstust, siis muud sanktsioonid võivad nafta hinda ikkagi tõsta. Sanktsioonid finantsasutustele muudavad nafta eest maksmise keerulisemaks," ütles konsultatsioonifirma Foreign Reports analüütik Matthew Reed.
USA hoiatas hiljuti, et Venemaa võib lähiajal Ukrainat sõjaliselt rünnata. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde umbes 130 000 sõdurit. Kreml eitab, et plaanib Ukrainat rünnata.
Geopoliitilised pinged tõstavad aga nüüd ka autokütuse ja tarbekaupade hinda. See kiirendab inflatsiooni veelgi. Venemaa ekspordib päevas viis miljonit barrelit toornaftat, mis moodustab 12 protsenti ülemaailmsest naftakaubandusest. 60 protsenti Venemaa naftaekspordist läheb Euroopasse, 30 protsenti Hiinasse.
Venemaa ja OPEC-i liikmed sõlmisid eelmise aasta alguses pikaajalise kokkuleppe. Leppe kohaselt suurendavad OPEC+ riigid alates augustist naftatootmist 400 000 barreli võrra päevas iga kuu alates augustist. Selle eesmärk on saavutada naftatootmisel pandeemiaeelne tase.
"See on nüüd kahtlane, et OPEC+ suudab jõuda tootmisel pandeemiaeelsele tasemele," ütles konsultatsioonifirma Lipow Oil juht Andy Lipow
Analüüsifirma IHS Markit eeldab, et nõudlus nafta järele kasvab ning pärast koroonaviiruse omikroni variandi leviku vaibumist kasvab nõudlus veelgi kiiremini. Geopoliitiliste pingete tõttu tõuseb ka gaasi hind.
Euroopa Liit peab läbirääkimisi USA ja Katariga, et parandada oma gaasivarustust. Euroopa gaasist 40 protsenti pärineb Venemaalt.
Toimetaja: Karl Kivil