Laanet: Eesti väljaõpet andvaid kaitseväelasi Ukrainast ära ei too
Vaatamata sellele, et Eesti kodanikke kutsutakse Ukrainast lahkuma, ütles kaitseminister Kalle Laanet (RE), et väljaõpet andvad Eesti kaitseväelased riigist ära ei tooda. Välisminister Eva-Maria Liimetsa (KE) sõnul jätkab ka Eesti saatkond Kiievis oma tööd.
Kalle Laaneti sõnul püsib olukord Ukraina ümber pinev ja pinged kasvavad lähiajal ilmselt veelgi.
"Eesti jälgib arenguid koos liitlastega valvsalt ja liitlaste toetus meie piirkonnale on kindel," ütles Laanet, kelle sõnul kinnitas Ühendkuningriik eelmisel nädalal lisaüksuste saatmist Eestisse ning otsuseid ja avaldusi valmisolekust saata Läänemere piirkonda täiendavaid võimeid tuleb pidevalt.
Ühtlasi jätkab Eesti Laaneti sõnul kindlalt Ukraina toetamist ega too Ukrainast ära seal väljaõppe andmisega tegelevaid kaitseväelasi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Ukrainas viibivatel Eesti inimestel tuleks vaadata selgelt otsa oma reisiplaanidele ja leida võimalusi riigist lahkumiseks, samas jätkab saatkond tööd.
"Kuigi olukord Ukrainas on pingeline, jätkab Eesti saatkond Kiievis kindlasti tööd ning saab pakkuda Eesti inimestele abi Ukrainast lahkumisel, ent oluline on rõhutada, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis hoolimata meie saatkonna heast võimekusest, võib olla oluliselt pärsitud vajaliku abi andmine meist sõltumatutel põhjustel," ütles Liimets.
Kallas: Eesti jätkab Ukraina toetamist ka sõja korral
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles, et Eesti riik toetab Ukrainat ja Ukraina inimesi ning jätkab abistamisega ka siis, kui Venemaa agressioon Ukrainas muutub sõjaks. "Ukrainat toetades konsulteerime pidevalt oma liitlastega," ütles Kallas.
"Eesti on suurendanud oma valmisolekut sõjaga kaasnevate kõrvalmõjude leevendamiseks vastavalt meie tegevusplaanile. Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki," lausus Kallas.
Valitsuse liikmed said esmaspäeva hommikul julgeolekualasel kabinetinõupidamisel ülevaate Ukraina kriisi viimasest seisust.
Ukraina piiride lähistele ja Valgevenesse on koondatud pretsedenditu hulk Vene Föderatsiooni vägesid, mistõttu on sõjalise eskalatsiooni oht väga kõrge. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid arvestama peab sõjaga kaasnevate kõrvalmõjudega küber- ja siseturvalisuse, energeetika ja majanduse vallas ning võimalike sõjapõgenikega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov