Konverentsi direktor Wolfgang Ischinger ütles, et ta ei mäleta aega, mil oleks olnud korraga nii palju kriise.

Raport ei kajasta ainult ohuhinnangut ja Ukraina kriisi, vaid ka teisi nagu näiteks Afganistanist lahkumine, halvenev julgeoleku olukord Malis ja Sahelis laiemalt, Aafrika sarve ja Pärsia lahe destabiliseerimine, globaalse tarneahela raskused ja süvenev ebavõrdsus.

Need teemad on ka käesoleva aasta julgeolekukonverentsi keskmes, mis jääb truuks traditsioonilisele formaadile, vahendab Deutsche Welle.

Raportis kirjeldatakse tunnetust kui lääne kollektiivset abitust. Niisamuti nagu üksikud inimesed või terved ühiskonnad võivad ühel hetkel tunnetada, et neil ei ole vastust väljakutsetele.

"Pole mingit kahtlust: 2021. aastat ei saa kuidagi hinnata geopoliitilise optimismi aastana. Uued kriisid jõuavad esile peaaegu iga kuu, panustades nii tunnetusse, et kriiside kasvav laine ähvardab meid lämmatada," seisab raportis.

Euroopa Välisasjade Nõukogu ekspert Ulrike Franke hinnangul on raport üleskutse läänele panustada rohkem lahendustesse maailmas kerkinud väljakutsetes.

"Nõudlus mitteformaalsete kohtumiste järgi on kasvanud, olgu siis üks-ühele või väikeses rühmas ning seda mitte üksnes kriiside tõttu, vaid pikkade kuude tõttu, kui ei saanud üksteisega kohtuda, " ütles 14 aastat ametis olnud Ischinger.

Ischingeri sõnul on kohale oodata 35 riigi ja valitsuse juhti, niisamuti sadakond ministrit. Esinejate seas on ÜRO peasekretär Antonio Guterres ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Seekord ei ole kohal Venemaad. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kinnitas mitteosalemist eelmisel kolmapäeval.